/nginx/o/2011/05/25/596944t1h00af.jpg)
Viimastel aastatel on populaarsust võitnud gaasigrillid ja tehnilise järelevalve ametil on käimas gaasigrillide järelevalve kampaania, mille kestel kontrollitakse Eesti kauplustes müüdavaid gaasigrille. Seni kontrollitud aparaatidest peaaegu pooltel on tuvastatud puudusi ja neid ei tohiks tegelikult müüa.
Gaasigrilli ostma hakates tuleb esmalt veenduda, et see on varustatud selliste andmetega nagu tootja nimi või tunnus, gaasiseadme tüüp ja kategooria (I3B/P), kasutusrõhk (Eestis 30 mbar) ning nõuetele vastavust tõendav CE-märgistus.
CE-märgistuse võib gaasiseadme valmistaja oma tootele panna alles siis, kui seade on läbinud kontrolli ja tunnistatud kehtivatele ohutusnõuetele vastavaks. Ilma CE-märgistuseta seade ei vasta nõuetele, seda ei tohi müüa ega tasu osta.
Ostja peab gaasigrilli soetades kaasa saama eestikeelse ja küllaldaselt infot sisaldava juhendi. Enne grilli kasutamist tuleb juhend tähelepanelikult läbi lugeda.
Tehniline juhend peab sisaldama teavet kasutatava küttegaasi liigi ja lubatud rõhu kohta ning õpetama, kuidas gaasigrilli õigesti kokku panna. Kasutus- ja hooldusjuhend hoiatab ostjat muu hulgas kuumenevate pindade suhtes ja annab gaasigrilli lubatud kasutuskohtade ülevaate.
Suurem osa gaasigrille töötab vedelgaasiga. Gaasigrill peab vedelgaasiballooniga ühendatud olema nii, et see ei kuumeneks üle 40 kraadi ja oleks püstiasendis.
Rõhu alandamiseks balloonis kasutatava rõhuregulaatori väljundrõhk ei tohi olla reguleeritav, vaid kindlalt paigas (30 mbar). Rõhuregulaator peab olema ühendatud vahetult ballooni ventiili külge.
Vedelgaasivoolik peab sobima just vedelgaasile ja tekkivale rõhule ning vooliku kinnitamisel tuleb kasutada klambrit või spetsiaalset ühendusotsikut.
Gaasigrilli kasutamine tuleb kohe peatada, kui grillil ilmneb mõni tehniline rike, näiteks leegi ebastabiilsus või põletite osaline kustumine.
Samuti tasub jälgida, et gaasigrilli lülitid oleksid selgesti märgistatud, et vältida nende vale käsitsemist.