Esimese kvartali keskmine brutopalk püstitas maakonnas rekordi

Meelis Kalme
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese kvartali keskmine brutokuupalk Pärnumaal tõusis mullusega võrreldes 68 euro võrra.
Esimese kvartali keskmine brutokuupalk Pärnumaal tõusis mullusega võrreldes 68 euro võrra. Foto: Urmas Luik

Statistikaameti täna avaldatud teate kohaselt tõusis esimese kvartali keskmine brutokuupalk Pärnumaal mullusega võrreldes 68 euro võrra, 1014 euroni. Riigi keskmine kerkis aga 7,7 protsenti ehk 1242 euroni.

Maakonniti oli tänavu esimeses kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harjumaal 1386 ja Tartumaal 1209 euroga ning madalaim Hiiu (896 eurot) ja Saare (930 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis aga kiireim Rapla, Saare, Põlva ja Jõgeva maakonnas. Selle aasta esimesest kvartalist esitatakse maakondlikke andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta esimeses kvartalis kõrgeim finants- ja kindlustusvaldkonnas, energeetikas ning info ja side tegevusalal.

 

Võrreldes mulluse sama kvartaliga kasvas keskmine palk kõige enam muudes teenindavates valdkondades, kus keskmine brutotasu on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjusi on miinimumpalga tõus 470 eurolt 500ni ning samuti statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt 2018. aastast on vaatluse all alla 50 töötajaga mittetulundusühingud ja sihtasutusedki.

 

Brutokuupalk tõusis selle aasta esimese kvartaliga kõikidel tegevusaladel, tagasihoidlikum oli brutokuupalga kasv haldus- ja abitegevuses, info ja side tegevusalal ning veonduses ja laonduses.

Kõrgeim brutotasu oli riigiasutustes ja ettevõtetes (1537 eurot) ning välismaa eraõiguslike isikute firmades (1510 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning aeglaseim välismaa eraõiguslike isikute ettevõtetes.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1220, veebruaris 1213 ja märtsis 1295 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes brutokuupalk nüüd 2,2 protsenti peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu. Neid arvestamata vähenes brutokuupalk läinud kvartaliga võrreldes 1,1 protsendipunkti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid esimeses kvartalis võrreldes eelmisega palgatöötaja kohta 22 protsendi võrra ja tõusid 2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes 24 protsenti. Need mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,6 protsendipunkti. Ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes 7,1 protsenti.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta esimese kvartaliga täistööajale taandatud töötajate arv sama suur kui mullu esimeses kvartalis ja protsent suurem kui 2017. aasta neljandas kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates valdkondades, kunsti-, vabaaja- ja meelelahutusasutustes ning kinnisvaras. Muutus nendel tegevusaladel on peamiselt põhjustatud üldkogumisse alla 50 töötajaga MTÜde ja sihtasutuste lisamisest.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu esimesel veerandaastal 1667 eurot ja tunnis 10,81 eurot. 2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,1 protsenti suurem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles