Statistikaameti analüüsi andmetel on Pärnumaa kolmandal kohal Harju- ja Ida-Virumaa järel kohalike omavalitsuste (KOV) omanduses ettevõtete arvu poolest, kuid pärast haldusmuudatusi on vallad asunud ühendama eri valdades tegutsenud vee- ja heakorraettevõtteid.
Ometi ei kavatseta ettevõtteid erastada, kuni nad toovad KOVidele majanduslikku kasu. Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnutsi on KOVide ettevõttetel ajalooline taust, kui Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel said omavalitsused kaasavarana ettevõtteid, mis nõukogude ajal olid natsionaliseeritud.
“On omavalitsusi, mis müüsid kaasavaraks saadud ettevõtted kiiresti maha, ja on omavalitsusi, mis on ettevõtteid arendanud ja soovinud saada nende eest kõrgemat hinda. Kui ettevõte toob kasu ehk jagab dividende või äriühingu väärtus kasvab, on omavalitsused neid pigem endale hoidnud,” selgitas meer.
Pärnu linn jääb ettevõtete omanikuks, kuni see on majanduslikult või sotsiaalselt mõistlik. “Äriühingute võõrandamine on alati võimalik, kuid selge, et need ajad on möödas, mil omavalitsused uusi ettevõtteid omandasid,” rääkis linnapea.
Leidub firmasid, mis täidavad sotsiaalset ülesannet, mida erasektor ei soovi teha. “Hea näide on OÜ Kümblus, kus omavalitsus sisuliselt maksab teenusele peale. Selle ettevõtte erastamine tähendaks seda, et eraettevõtja suleks asutuse uksed kohe,” ütles Kosenkranius.
Põhjused, miks firmad KOVidele kuuluvad, on Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsoja sõnutsi ka strateegilised otsused teatud majandussektoritesse investeerida. “Pärnu enda sees on Estoniaga tehtud strateegiline otsus investeerida, on investeeritud ja ärimudel toimib. Kui mingi hetk otsustatakse, et turism on selline ettevõtlusvorm või valdkond, millega omavalitsus kindlasti ei peaks tegelema, siis see muutub. Praegu ei ole kindlat seisukohta, et sellest valdkonnast peaks väljuma, aga koalitsioon hakkab üle vaatama, millises ettevõtlusvormis omavalitsusel on mõistlik osaleda,” rääkis Metsoja.
Kümbluse kohta võiks Metsoja sõnutsi öelda, et see on pigem mittetulundusühing kui äriühing. “Aga sellest kahjumist hoolimata leitakse, et oma linna saun või spaa on ikkagi vajalik hoolimata meie suurest eraspaade arvust,” ütles ta.
Metsoja, kes ühtlasi on Pärnumaa omavalitsuste liidu esimees, märkis, et tuleb üle vaadata haldusreformijärgne omavalitsuste ettevõtete struktuur ja ühildada varem igas vallas eraldi tegutsenud asutusi. “Haldusreformi käigus kindlasti see pilt muutub. Omavalitsusi on küll vähem, kuid struktuur on endine: igal vallal on näiteks vee-ettevõte, mis on toiminud valla piires,” rääkis Metsoja.
Pärnumaa ülejäänud valdadele kuulub 16 ettevõtet, millest Toris ühendatakse neli üheks, likvideeritakse üks ettevõte ja kujundatakse ühe asutuse tegevus ümber. Samuti ühendatakse Häädemeeste kaks firmat üheks.
Põhja-Pärnumaa vallal on kaks ettevõtet, mis 100 protsenti kuuluvad vallale.
1. AS Mako
2. OÜ Tootsi Kommunaal
Mõlemad ettevõtted on vee-ettevõtted ja tänavu ei ole plaanis neid ühendada.
Tori vallale kuulub neli vee-ettevõtet:
1. OÜ Are Vesi
2. OÜ Tori Haldus
3. OÜ Sindi Vesi
4. AS Sauga Varahaldus
Ettevõtted ühendatakse Sindi Vee alla selle aasta esimeses pooles. Peale selle likvideeriti tänavu OÜ Jõekääru, samuti OÜ Sindi Majavalitsus, mille tegevus kujundatakse ümber.
Saarde vallale kuulub OÜ Saarde Kommunaal, millega liideti kunagine Surju vee-ettevõte OÜ Vekso.
Häädemeeste vallal on kaks ettevõtet. Tahkuranna vallast tuli üle OÜ Vesoka ja Häädemeeste vallast AS Häädemeeste VK.
Ettevõtted viiakse ühtse juhtimise alla. Nüüdseks on valitud nõukogu, lähiajal on plaanis ümber korraldada juhatus. Ettevõtete liitmisega ei kiirustata.
Lääneranna vallal on osalus OÜ Lihula Soojuses, mis vastutab soojamajanduse eest Lihula linnas, AS Matsalu Veevärgis, mis osutab ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenust Lääneranna, Märjamaa, Rapla, Kehtna ja Lääne-Nigula vallas, ning Lõuna-Läänemaal SA Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskuses ja SA Koonga Hoolekandes, mis pakuvad Lääneranna vallas sotsiaalteenuseid.