Põud hukutab külve ja jätab ädala kängu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
“Sellest võib päris hea silo saada, mass on alles noor,” arutleb Surju Põllumajandusliku OÜ tegevjuht Hannes Isand kõrreliste ­segu uurides.
“Sellest võib päris hea silo saada, mass on alles noor,” arutleb Surju Põllumajandusliku OÜ tegevjuht Hannes Isand kõrreliste ­segu uurides. Foto: Urmas Luik

Vändra OÜ tootmisjuht Kaido Madisson taoks muistsel Mädara linnusemäel kas või šamaanitrummi, kui loitsuga avaneksid taevaluugid vihmale, sest pikale veninud põud hukutab kevadkülve ja jätab esimese niite järel ädala kängu.

“Kuivus teeb väga murelikuks,” kinnitab Madisson. “Mai alguses külvatud viljad on tärganud, praegu oleks võrsumise aeg, aga taim on täiega stressis. Kui põud kestab pikemalt, jääb võrsumine nigelaks ja kaotame olulise osa suviviljasaagist.”

Madissoni jutu järgi on vähegi mullasemas pinnases suvivili veel ilus, kuigi kollakaks tõmbuv põld annab märku, et taim ei saa toitaineid kätte, sest vesi ei liigu enam maa sees. Kiiresti üles tulnud maisiga on sama oht nagu teraviljaga, et tuhkkuivas pinnases jäävad toitained taimest kaugele. Mõne põllu puhul ei aita enam vihmgi, näiteks savimulda külvatud suvirapsi võrsed kuivavad. Selline lootusetu põld tuleb vastu jaani ümber külvata sinna ilmastikule vastupidavam oder.

Märksõnad

Tagasi üles