Pärnu maakohus, kuulanud süüdistajate ja kaitsja vahelise kohtuvaidluse ja süüdistatava selgituse, kuulutab 13. juunil 56aastasele kutselisele kalurile Mihklile otsuse, mis karmimal juhul võib kaasa tuua nelja ja poole aastase vanglakaristuse.
Kalurit ähvardab neli ja pool aastat vanglat
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
31. mai 2018, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel tabati 2015. aasta novembris Liivi lahel kalapüügilt nakkevõrkudega, mille silma suurus oli lubatust väiksem. Püünised olid meres tähistamata, millest süüdistaja kohtus järeldas teadlikku kuritegu, kuna asjaoline püüdis oma tegevust merel varjata.
Mihklilt võeti 45 nakkevõrku, loomuses oli 1557 ahvenat.
Keskkonnale tekitatud kahju hinnati 24 912 eurole, mis kaluril tuleb süüdimõistmisel hüvitada, peale selle nõudis prokurör mehele nelja ja poole aasta pikkust reaalset vanglakaristust.
Tegu on liitkaristusega. 17. juulil 2015. aastal määras Pärnu maakohus Mihklile kokkuleppemenetluse korras kahe ja poole aastase vanglakaristuse, mida ei pöörata täitmisele, kui mees viie aasta jooksul ei soorita kuritegu. Mihklit karistati tingimisi aastail 2013–2014 ebaseadusliku jälitustegevuse eest, kui ta paigaldas videokaamera taluõues välikäimla potiääre alla, et jäädvustada seal inimeste paljastuvaid kehaosi. Samuti filmis ta riietuvaid inimesi varjatult pesuruumi, köögi ja magamistoa akna taga. Selle eest määras kohus Mihklile 2015. aastal kaks ja pool aastat tingimisi vangistust.
Ebaseadusliku kalapüügi eest, mis tekitas keskkonnale märkimisväärset kahju, ähvardab Mihklit kaheaastane vangistus. Süüdimõistva otsuse korral teebki see kahe karistuse peale neli ja pool aastat elu kinnipidamisasutuses.
“Tingimisi karistuse mõte on ju selles, et katseajal toime pandud uus kuritegu viib vanglakaristuse ärakandmiseni,” selgitas Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Liivi Reinhold, rõhutades, et Mihklit ei ole veel ebaseaduslikus kalapüügis süüdi mõistetud. Samuti pole kindel, et süüdimõistmisel järgneb kindlasti prokuröri nõutud karistus.
“Karistuse määrab kohus, kes on vaba otsustama, milline on süüdimõistmisel kohtu hinnangul õiglane karistus,” tähendas Reinhold.
Advokaat nõudis Mihkli ebaseaduslikus kalapüügis õigeksmõistmist, seades kahtluse alla võrgusilma mõõtmise mõõtekiiluga, mille abil rikkumine tuvastati. Euroopa Liit näeb võrgusilma kontrollil ette elektroonse mõõtevahendi kasutamist.
Õigeksmõistmise korral poleks Mihkel katseajal kuritegu sooritanud.