Turovski: Tuhanded seenelised ja marjulised on jäänud metsas võsavillemile silma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Zoosemiootik Aleksei Turovski meelest pole hundist tähtsamat, ilmekamat ega informatiivsemat looma.
Zoosemiootik Aleksei Turovski meelest pole hundist tähtsamat, ilmekamat ega informatiivsemat looma. Foto: Mailiis Ollino

Mõni kuu tagasi oli Pärnumaal inimeste ja huntide vahel suur tüli lahti. Ei julgetud enam külateedel käia, sest soed näitasid erilist jultumust ja murdsid koeri otse koduõuelt. Pärnu Postimehele pikema intervjuu andnud zoosemiootik Aleksei Turovski on seisukohal, et hundihüsteeriaks pole põhjust.

Vastsest rahvusloomast rääkima hakates saab kohe aru, kui andunud hundifänn zooloog Turovski on, temast lausa kiirgab kiindumust ja austust selle looma vastu. “Toetasin hunti kõige rohkem. Ta on metsa indikaator, temast ilmekamat, informatiivsemat ega tähtsamat ei ole olemas,” kinnitab ta.

Hunti on näinud vähesed, kuid Turovski on veendunud, et kirglike marjuliste ja seenelistena on tuhanded eestlased metsas võsavillemitele silma jäänud. Ta on foobne ja üliettevaatlik liik, palju ettevaatlikum kui kõige pelglikum koer. Metsatöll ei ründa zooloogi sõnutsi iial tervet inimest isegi siis, kui on väga näljane. Loomulikult on haavatud, haige, külmunud või külmumas inimene metsasanitarile kerge saak, mida ta minema ei lase. Küll esineb siinkohal teatud mööndusi. Turovski toob välja, et hallivatimehe perekond käitub välja­peetult ja ettevaatlikult siis, kui karjas on emahunt. Noored soed omapead võivad küll sigadusi korda saata.

Tagasi üles