Seakatk kahandas seapidajate arvu olematuks

Foto: Mailiis Ollino

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) kontrollis bioohutusnõuete täitmist kõikides Eestis registreeritud seapidamiskohtades, kuid Pärnumaal neid kuigi palju enam polegi.

Nimelt tegutseb kodumaakonnas vaid kuus seapidajat, kellest suurim on OÜ Lõpe Agro, mille Lõpe farmis oli kontolli päeval 5709 kärssnina. Ülejäänud viie seapidaja peale kokku on 120 looma. VTA loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup sõnas, et peale ühe suurfarmi leidub Pärnumaal sigu põhimõtteliselt vaid mõnes kodumajapidamises. Ainult ühes talus peetakse kärssninasid müügiks.

Lõpe Agro teises farmis Kihlepal, kus mullu hukati seakatku tõttu üle 3000 looma, plaanitakse tänavu seakasvatus taastada, kuid Kauba teada pole rohkem seafarme Pärnumaal kavas rajada.

Enne seakatku levikut oli Kauba andmetel väike-seapidajaid Pärnumaal palju rohkem. Ta rääkis, et inimesed tegid otsuse seapidamine lõpetada ja liha osta, selmet ohtusmeetmetesse investeerida ja piltlikult öeldes maksta ühe põrsa pidamisele peale. Suuri seakasvatajaid pole Kauba andmeil peale Lõpe Agro viimastel aastatel Pärnumaal tegutsenud.

Võrdluseks: Pärnumaal elava umbkaudu 6000 kodusea kõrval kasvab Viljandimaal 89 486 ja Lääne-Virumaal 50 305 kärssnina.

Mis puudutab seakatku levikut, siis sõnas Kaup, et seakatkuleide on metssigadel üha vähem. On nädalaid, kui pole ühtegi positiivset leidu, mis on harukordne viimase kolme aasta kontekstis. Ta ei osanud öelda, kas on võimalik, et tervest riigist kunagi metsseakatk kaob, sest sellise viirustüvega näidet pole mujalt maailmast võtta. "Eks me paras katsepolügon oleme, see on ainukordne, mis me Baltikumis ja Poolas koos läbi elame," sõnas ta.

Viirus on aina levinud, hõivates läinud aasta lõpus uusi riike nagu Ungari, Rumeenia, Tehhi. "See tähendab, et nendel riikidel on kõik ees, mis meie läbi oleme elanud," teatas Kaup.