“Vedelvorst” pole vaid laisklemisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui kaugest sugulasest pärandus maha jääb, saabuvad Näsnäruda talu õuele ärevad ajad. Neid püüab oma huvides ära kasutada sulane Joosep (Sten Karpov).
Kui kaugest sugulasest pärandus maha jääb, saabuvad Näsnäruda talu õuele ärevad ajad. Neid püüab oma huvides ära kasutada sulane Joosep (Sten Karpov). Foto: Gabriela Liivamägi

Pärnu Endla suures saalis täna õhtul esietenduv Hugo Raudsepa igihaljas komöödia jõuab rahva ette samasuguse sündmustiku ja keelega, nagu kirjanik selle 1930. aastatel kirja on pannud, kuid näitemängu sõnum on nüüdsel edasipüüdleval ajal ehk veel mõtlemapanevamgi.

Nagu pealkiri “Vedelvorst” vihjab, on peategelane, Näsnäruda talu perepoeg Kustav (Sander Rebane) üsna laisa loomuga.

Nii nagu pikutaja kõrval mullas kasvav lill, mis eluspüsimiseks ei pea kasvukohast kuhugi tormama, vaid toidab end üht otsapidi sealsamas, eelistab Kustavgi ema meelehärmiks heinateo ja lääpas hoonete kõpitsemise asemel selili ja maadligi olla ega viitsi naistki võtta. Kui ehk, siis vaid pühapäevasel päeval üksinda raamatut lugeda ja mõtiskleda veidi elu üle.

Tagasi üles