/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2018/05/31/7874189t1hfbd3.jpg)
Mai lõpu seisuga on jahimehed küttinud kaks hallhüljest, kelle jahimehed tabasid mai esimesel poolel Kihnust. Mõlemal juhul oli tegemist isasloomaga.
Kihnu küttidel oli hülgejahil õnne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet kehtestas hallhülge küttimise piirmahuks 37 isendit, mis on üks protsent eelmisel aastal loendatud hallhülge asurkonnast Eestis.
Hülge jahtimiskvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: 22 isendit Liivi lahes, kaheksa saarte põhja- ja läänerannikul ning seitse Soome lahes. Hallhülgeid ei tohi küttida kaitsealadel, mille üks eesmärke on hallhüljest kaitsta.
Kui kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, leiti mullusel kevadsuvisel lennuloendusel Eesti lesilatest kokku 3737 karva vahetavat hüljest, mis on mõnevõrra vähem kui varasematel aastatel: 4508 isendit 2016. ja 4237 looma 2015. aastal.
Hallhülge jahihooaeg algas 15. aprillil ja kestab aasta lõpuni.