Kuum ja kuiv ilm sundis päästjaid saatma üleriigilise hoiatuse

Loodustulekahju ohustab inimesi ja nende varagi. Saari külas on tänavu kulupõlengus hävinud elamu ja kõrvalhoone. Foto: Lääne päästekeskus

Pikalt kestnud palavus on muutnud metsad ja maastiku kui püssirohutünniks. Seetõttu kuulutas päästeamet välja suure tuleohuga aja kõikjal Eestis – nii ulatuslikku hoiatust pole kunagi varem laiali saadetud.

Praegu valitseb looduses kõrge temperatuuri ja sademete nappuse tõttu äärmiselt suur tuleoht ja igasugune tuletegemine võib tekitada põlenguohu või süüdata metsa või maastiku.

Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Indrek Laanepõllu ütlust mööda on loodus praegu nii kuiv, et kahjutule vallapääsemiseks pole vaja üldsegi lõket teha, põleng võib alguse saada mahavisatud suitsukonist, päikesekiiri koondavast klaasikillust või mõne mootorsõiduki tõttu.

Pärnumaal oli mõni aasta tagasi juhtum, kui suur looduspõleng sai alguse metsa äärde pargitud autost, mille väljalaskesüsteem süütas puhmad ja sealt tekkinud põlengus hävis sõiduk ja sai alguse ulatuslik metsatulekahju.

“Mootorsõidukiga looduses sõitmist tuleks vältida,” lausus Laanepõld. “Auto peaks parima mittesüttivale pinnasele ja ATVga tasuks vältida sõitmist turbasel pinnal, sest turbamulla tolm võib koguneda sõiduki summutile ning selle kuumenedes ja tagasi maapinnale kukkudes võib puhkeda tulekahju.”

Loodustulekahjud on majanduslikultki väga kahjulikud: metsapõlengu kustutamine võib võtta väga kaua aega, koguni nädalaid, osutudes seepärast väga kulukaks.

“Selliste juhtumitega seotakse väga suur hulk päästjaid, kuid samal ajal võib keegi kusagil mujal abi vajada. Sellist näidet ei pea kaugelt otsima: eelmisel nädalavahetusel oli Rapla maakonnas maastikupõleng, millele Rapla komando reageeris, aga kümmekond minutit hiljem tuli teine teade maja põlengust komandost paari kilomeetri kaugusel. Õnneks inimelud ei sattunud ohtu, kuid alati ei pruugi nii hästi minna,” ütles Laanepõld.

Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja jutu järgi on päästjate fookus praegu loodusel. “Kui väljasõitudel käiakse, põigatakse läbi metsade vahelt ametlikest puhkekohtadest. Inspektorid hoiavad silma peal metsa all toimetavatel inimestel. Ka RMK puhkealadel ettevalmistatud lõkkekohtades on tuld teha keelatud,” seletas Laanepõld. “Kui näeme vajadust, siis oleme operatiivsed ja korraldame kontrolle.”

Tuleohutusreegli vastu eksijaid tohib trahvida kuni 1200 euroga.

Laanepõld märkis, et trahvimine pole päästjate eesmärk. “Rahaline karistus määratakse siis, kui selgitustöö ei kanna vilja. Pigem loodame inimeste arusaamisele ja olukorra mõistmisele,” lisas ta.

Päästeamet on varasematelgi aastatel suure tuleohuga aja välja kuulutanud, kuid need on olnud piirkondlikud ja kunagi varem pole seda juhtunud nii vara kui tänavu.

Laanepõllu jutu järgi näitavad ilmaprognoosid, et kuiva ilma on veel vähemalt nädala jagu. “Vihma ei näita ükski prognoos. Mõnes piirkonnas võib mõni väike sabin tulla, aga paaripäevast vihmaperioodi, mis tuleohtu vähendaks, ei paista kusagilt,” nentis Laanepõld.

Pärnumaa suuremad metsatulekahjud

- 8. juulil 2011 põhjustas Pärnumaal Lehu rabas põlengu seal sõitnud ATV. Põles kaheksa tulekollet, millest iga pindala oli 100 kuni 200 ruutmeetrit.

- 9. mail 2016 põles Pärnumaal Metsavere külas 17 hektarit raba. Kustutustööd kestsid kaks päeva.

Andmed: Lääne päästekeskus