Eesti supluskohtade vee kvaliteet on Euroopas kehvemate seas

Raeküla rand. Foto: Urmas Luik

Ehkki pärnumaalastele tundub, et siinsel suplusveel pole häda midagi, näitab Euroopa keskkonnaameti aruanne, et nii Pärnumaa randade kui muude Eesti supluskohtade merevee kvaliteet on mandri kehvemaid.

Eesti suplusvee kvaliteet on mulluste andmete põhjal koostatud aruande kohaselt 31 Euroopa riigi seas 24. kohal.

Pärnumaa viiest suplrannast on väga hea kvaliteediga vesi Pärnu keskrannas ja Kabli rannas, hea Mai ja Vana-Pärnu rannas. Suplusvee kvaliteet oli mullu aruande järgi halb Raeküla rannas.

Terviseameti Lääne talituse juhtinspektori Reelika Tammai selgituse kohaselt mõjutab Pärnu supluskohtade vett madal laht ja kinnine lahesopp, samuti ilmastik. „Vee kvaliteet kipub alla normi minema pärast vihmaseid ja tuuliseid ilmu,” seletas Tammai, kelle andmeil on Pärnus veekvaliteedi näitajad mõnel korral alla normi jäänud Raeküla ja Mai rannas. „Kablis, kus meri on avatum, pole vee kvaliteediga probleeme olnud.”

Tammai ei usu, et vee kvaliteedile avaldab suurt mõju inimfaktor. „Pärnu keskrannas, kus kõige rohkem rahvast käib, pole vee kvaliteedinäitajad halvad olnud,” ütles ta.

Juhtinspektori sõnutsi oleks huvitav teada, kuidas mõjutavad Pärnu suplusvee kvaliteeti rannaniidul elavad linnalehmad. „Veisekarjad on Mai ja Raeküla rannaniidul. Keegi pole uurinud, milline on nende mõju merevee kvaliteedile,” lausus Tammai.

Euroopa keskkonnaameti aruanne reastas riigid suplusvee kvaliteedi järgi. Foto: Euroopa Keskkonnaamet

Aruanne Euroopa suplusvee kvaliteedi kohta põhineb eelmise aasta andmetel. Sellest selgub, et hoolimata näitajate mõningasest halvenemisest vastas mullu kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest 85 protsenti Euroopa Liidu kõige kõrgematele ja rangematele kvaliteedinõuetele: vesi oli enamasti saasteainevaba.

Euroopa suplusvee kvaliteet on viimase 40 aastaga, st ELi suplusvee direktiivi kehtima hakkamisest märkimisväärselt paranenud. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja juhtimisele on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine veekogudesse.

Eesti ujumiskohtade vee kvaliteeti näeb SIIT. 

Suplusvee kvaliteet

* Vähemalt 95% suplusveekogude kvaliteeti hinnati väga heaks viies riigis: Luksemburgis (kõik 12 aruandes käsitletud supluskohta), Maltal (98,9% supluskohtadest), Küprosel (97,3%), Kreekas (95,9%) ja Austrias (95,1%).

* Austrias, Belgias, Horvaatias, Küprosel, Kreekas, Lätis, Luksemburgis, Maltal, Rumeenias, Sloveenias ja Šveitsis vastasid kõik aruandes esitatud suplusveekogud 2017. aastal vähemalt piisavale kvaliteeditasemele (suplusvee direktiivis kehtestatud minimaalsete kvaliteedinõuete põhjal).

* Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, on Itaalia (79 supluskohta ehk 1,4%), Prantsusmaa (80 ehk 2,4%) ja Hispaania (38 ehk 1,7%).

* ELi riikides registreeriti enim selliseid suplusveekogusid, mille vee kvaliteet oli halb, Eestis (neli suplusveekogu ehk 7,4%), Iirimaal (seitse ehk 4,9%) ja Ühendkuningriigis (21 ehk 3,3%).

Andmed: Euroopa keskkonnaamet