Tiiu Härm: Rist, mida iga suitsetaja vabatahtlikult kannab

Suitsetamisest loobumise nõustaja Tiiu Härm. Foto: Tervise arengu instituut

Tubakatarvitamine ei ole elunorm, vaid õpitud tava, mis kiiresti viib kroonilise sõltuvuseni. Niisama kui õpitakse suitsetama, tuleb õppida ka sellest loobuma. Suitsetamisest loobumine on raske protsess ja nõuab inimeselt suurt tahtejõudu ja otsusekindlust ning järjepidevust.

Kõik teavad, et tubaka tarvitamine ohustab tervist, samas ka seda, et tervis on kõige tähtsam, sest ilma terviseta ei ole midagi. Ometi tubakatoodete tarvitajate osakaal on visa vähenema ja sellega alustatakse järjest nooremas eas. Oma südamesopis soovivad aga loobuda üle 70% suitsetajatest.

Tubaka näol on tegemist legaalse tootega, mis tapab maailmas 5 miljonit keskealist tubakatarvitajat aastas ja põhjustab 600 000 inimese - kelledest rohkem kui veerand on lapsed - surma kokkupuutest tubakasuitsuga. Eestis on 1,34 miljonit inimest, kelledest 344000 on suitsetajad. Tubaka tarvitamine põhjustab 1/5 surmadest Eestis, s.o.2000 surmajuhtu ja 3000 uut tubakaga seonduvat haigestumist aastas.

Võrreldes 1990. aastaga oli 2008. aastaks Eestis suitsetajate hulk vähenenud vaid 1,5 % võrra, samal ajal kui Soomes vähenes suitsetajate hulk 6%  ja Inglismaal 8% võrra. Eestis on igapäevasuitsetajad 36,8% meestest ja 18,7% naistest* Kui meeste suitsetamislevimuses on märgata langustendentsi, siis noorte naiste ja tütarlaste suitsetamislevimuses tuleb tõdeda tõusu.

Mida nooremana tubakatarvitamisega alustada, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja sõltuvus nii nikotiinist kui tegevusest enesest. Aga ligi kolmandik kooliõpilastest on alustanud juba enne 10ndat eluaastat . 13-aastastest poistest suitsetavad 16% ja tüdrukutest - 11%, 15-aastastest aga vastavalt 28 ja 24%**.

Ei ole ühtegi organit, mida tubaka keemia ei kahjustaks. WHO andmetel on üle 25 haiguse, mis põhjustatud tubaka tarvitamisest. Lisanduvad järjest uued haigused, nagu silmakae, kollatähni degeneratsioon, psoriaas, viljakuse vähenemine, impotentsus, kuulmise halvenemine, immuunsuse langus, tuberluloos, osteoporoos, depressioon, perifeersed veresoonte haigused, maohaavandtõbi jt.

Tõestatud on tubaka tarvitamise seos vähiga vähemalt 12 piirkonnas: kopsudes, suuõõnes, ninaöönes, ninakõrvalkoobastes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maksas, neeruvaagnas, põies, emakakaelas, verevähk.

Uuringutega on tõestatud, et tubakas põhjustab 90% kopsuvähi, 80% kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, 40% südame-veresoonkonna haiguste juhtudest ning 30% kõigist vähijuhtudest*** .
Kuidagi ei saa leppida, et Eestis jätkavad suitsetamist raseduse ajal 8,8% naistest****. 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on ema suitsetamise tulemus raseduse ajal. Ja veelgi enam - beebi sünnib ilma juba nikotiinisõltlasena. Suitsetavate vanemate lastest võivad saada kergemini suitsetajad ja neil kujuneb välja kiiremini ja tugevamini nikotiinsõltuvus kui mittesuitsetavate vanemate lastel.

Tubakasuitsetaja ei ohusta ainult ennast, vaid suitsetaja haigestumise risk laieneb ka mittesuitsetajale, kes viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Eriti on ohustatud tubakasuitsust lapsed. Viibimine tubakasuitsuga saastatud ruumis kodus või tööl suurendab mittesuitsetajate ohtu haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse rohkem kui 20% ja kopsuvähki 20-30%.
Kevadine ülemaailmne tubakavaba päev kutsub inimesi tubakatarvitamist ennetama ja sellest tõsisest pahest loobuma. Miks mitte nautida lillelõhna ja värvide küllust kevadises looduses, tunda endas rohkem jõudu ja optimismi.

Niisama kui õpitakse suitsetama, tuleb õppida ka sellest loobuma. Omal algatusel loobumine on küll parim lahendus, kuid sageli ebaefektiivne - ainult 3-4% suitsetajatest on selleks võimelised. Eestis on avatud suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetid pea igas maakonnas. Loobumine nõustaja suunamisel ja toetamisel ning vastavate ravimeetmete kasutamisel annab efektiivsuse kuni 20% ja enam.

Õpetuseks niipalju, et ei ole õige kasutada nikotiinasendusravi preparaate oma äranägemise järgi, individuaalne loobumise- ja raviplaan on soovitav üles ehitada koos nõustajaga. Kuigi näiteks enimkasutatavad loobumise abivahendid Nicorette närimiskummid ja erinevad nikotiinplaastrid on apteegis käsimüügis, tuleb täpselt teada, millises annuses, kui sageli ja mis aja kestel neid kasutada.

Mitte kunagi pole hilja loobuda suitsetamisest! Kui inimene ei suitseta aasta peale esimest suitsuvaba päeva, siis on saanud temast mittesuitsetaja. Kiusatus tubaka järele jääb aga aastateks, sellega tuleb arvestada. Edu selles raskes võitluses!

31. mail tähistatakse ülemaailmset tubakavaba päeva.


* TAI, 2010
** Estonian HBSC  2009-2010
*** Euromonitor International 2010
****Eesti meditsiinilise sünniregistri 2010 andmetel