Galerii: kodukohvikute päeval tallasid huvilised Kihnule ringi peale

Kihnu esimene kodukohvikute päev Kihnu Keretäüs üllatas korraldajaidki, sest mõnel pool olid mandriinimestest mitmekeelsed külastajad juba ammu enne avamist väraval ootel.

“Arvasin, et on rahvaste ränd, aga ei arvestanud sellega, et väga suured grupid on ja enne kella 10 oli paarkümmend inimest plaksti sees,” rääkis kohviku Kihnu Küek pidaja Jaana Ruubel.

Kihnu Küegi kohviku nagu paljude teistegi menüüs olid pannkoogid mitmekesiste täidiste ja keedisega, rabarberi-, vahtra- ja kasemahla või morssi pakuti janulistele heast südamest ning kostitati kodus küpsetatud pirukate, kookide, saia ja leivaga.

Jõudsin 16 kodukohvikust 13sse, nägemata jäid Lumiste talu kalakohvik, Õunapuu sõõrikukohvik ja Tolli köögi kohvik. Need, kuhu jõudsin, olid läbimõeldult kujundatud ja lastega tegeldi veel eraldi mitmes õues. Külastajate üle peeti kohvikutes erinevalt arvestust, näiteks Puagi jäätisekohvikus karamellikommide järgi, sest iga külastaja võttis kommi, Kihnu Küegi väravas õnnekivikeste järgi, mida iga väljuja asetas klaaspurki oma käega, Lohu suvekohvikus anti meeneks kirju sukapael ja kohvikus Sadama külje all kirju käepael.

Eriti armas oli kohvik Pääsusilm Hiie talus, kus vanaema Hiie Mann pakkus koos lastelaste Ingari ja Meriliga lihapirukaid, suitsuräimi, rabarberikooki ja muud head-paremat. Laste joonistatud olid pääsusilmadega teejuhatuse pildid tee äärde.

Lapsed olid kaasatud kodukohvikutesse nagu pereettevõtmisesse mitmel pool või lausa avasid ise kõhutäie saamise ja imeilusa juunipäeva nautimise koha nagu Rootsikülas kohvik Iäd-paramad Suarõ Nuõrdõlt.

Vanakuasõmäe kostimajas Kihnu rahvamajas näidati kroonikafilme väikesaarest, kohalikud naised laulsid ja tantsisid siseõues kohvikus hea-parema nautijatele ning Õnn Tuli Õuele puhus pasunatele hääle sisse. Neile, kes tahtsid ennast jäädvustada ehedas Kihnu riides, oli avatud riidekirst.

Kohvikut Mutid ja Mõrrad, mis ju mõlemad kihnlaste kalapüügivahendid, juhtis purjetaja Marjaliisa Umb ja valik menüüs oli niisama muigele ajav nagu söögikoha nimigi, olgu näiteks Sprattus sprattus balticum ehk maakeeles kilupirukad või koduõlu Kapteni Saluut.

Legendaarne kapten Kihnu Jõnn olevat öelnud, et merele piäb muiatõs vasta minemä. Sellest teadmisest innustus Kihnu Jõnnu ehk Enn Uuetoa sünnikoha lähedal talupere ja panigi oma kodukohvikule nime Muiatõs Vasta.

Kohalikud ütlesid, et nii palju rattureid ja jalgsimatkajaid nagu kohvikute esimesel päeval pole nad saare teedel veel näinud.