Eesti üks ilusamaid käpalisi õitseb veel paar nädalat

Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti orhideekaitse klubi aasta orhideeks valitud kauni kuldkinga üks suurimaid kasvukohti Eestis asub Lääneranna vallas.
Eesti orhideekaitse klubi aasta orhideeks valitud kauni kuldkinga üks suurimaid kasvukohti Eestis asub Lääneranna vallas. Foto: Kristina Kukk

Eesti orhideekaitse klubi aasta orhideeks valitud kauni kuldkinga üks suuremaid kasvukohti Eestis asub Lääneranna vallas.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on üks ilusamaid Eestis kasvavaid käpalisi. Tema õied on kuni kuue sentimeetri suurused ja ainulaadse kujuga: sidrunkollane kingakujuline huul on ääristatud pikkade punakaspruunide “paeltega”. Kuldkinga puhul paistavad silma veel suured kollakasrohelised lehed, millel on sügavasti sissevajutatud kaarjad rood.

Eesti orhideekaitse klubi aasta orhideeks valitud kauni kuldkinga üks suuremaid kasvukohti Eestis asub Lääneranna vallas.
Eesti orhideekaitse klubi aasta orhideeks valitud kauni kuldkinga üks suuremaid kasvukohti Eestis asub Lääneranna vallas. Foto: Kristina Kukk

Kuldking õitseb mai lõpust juuni keskpaigani, külma kevade korral kauemgi ja eelkõige võib teda kohata salumetsas, puisniidul ja kadastikus, samuti loo- ja laanemetsas. Kuigi liik on levinud kõikjal Eestis, on suurem tõenäosus teda näha Lääne-Eestis ja saartel.

Eesti orhideekaitse klubi aasta orhideeks valitud kauni kuldkinga üks suuremaid kasvukohti Eestis asub Lääneranna vallas.
Eesti orhideekaitse klubi aasta orhideeks valitud kauni kuldkinga üks suuremaid kasvukohti Eestis asub Lääneranna vallas. Foto: Kristina Kukk

2007. aastal tegi orhideekaitse klubi kuldkinga inventuuri, mis näitas, et 324 vaadeldud populatsioonist oli enamik heas või rahuldavas seisundis. Kümme aastat on möödunud ja olukord võib olla nüüdseks muutunud, mistõttu igati asjakohane on Eesti riigi 100. aastapäevaga koos tähistada kuldkinga-aastat ja pöörata sellele looduskaitse vapilillele rohkem tähelepanu.

Leiukohtade andmeid saab registreerida loodusvaatluste andmebaasi elektroonsesse päevikusse kodulehel.

Samast saab alla laadida loodusvaatluste äpi, et nutirakenduse kaudu vaatlus otse leiukohas andmebaasi sisestada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles