Skip to footer
Saada vihje

Firmasid ärgitatakse nõgest jahvama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võilillefestivalil ­küsitles Tartu ülikooli Pärnu kolledžis tegutsev projekti “NatureBizz” Eesti esindaja Gristel Leetma (paremal) uurimuse tarbeks nõgesepulbri tootjat ­Margit Kirsipuud.
  • Projekti algatasid soomlased, kes on selles vallas naabritest sammukese eespool.
  • Teadlaste koostöö tulemusel luuakse ettevõtjatele virtuaalkursused.
  • Näidisprogrammis osalejad viiakse ka õppereisile.

Pärnumaal mere- ja metsaande ning muid loodusressursse väärindavaid mikroettevõtjaid kutsutakse osalema koostööprojektis, mida veavad Eesti, Läti, Soome ja Rootsi ülikoolide eksperdid.

Gristel Leetma ja Marit Piirman Tartu ülikooli Pärnu kolledžist rääkisid, et tegemist on ­Läänemere-äärsete riikide projektiga “NatureBizz (Business and Wellness from Green Economy Growth)”, mille eesmärk on ergutada Läänemere regiooni rohemajandust. Keskendutakse väiketootjatele, kes ammutavad toorainet loodusest.

Uuringute abil soovitakse panustada eeskätt rohelise mõtteviisiga ettevõtjate tegevusse: küsitletakse mikroettevõtjaid, uuritakse sektorit laiemalt, et kokku panna riikide raportid ja ühisraport, mille alusel asuda väiketootjaid koolitama.

“Vajadus inimeste heaolu tõstvate naturaalsete toodete järele on tõusuteel. Võib pakkuda kaupa väikeses koguses ja sõprade-tuttavate ringis, teine asi on tooteid laiemalt müüa ja turundada ning välisturule minna,” selgitas Leetma, kes on projekti Eesti-poolne juht.

Oleme juba rääkinud Margit Kirsipuuga, kes toodab Hiiumaal nõgestest pulbrit, mida saab kasutada nii smuutides kui šokolaaditrühvlites. Marit Piirman

Leetma teatel algatasid rahvusvahelise uurimisprojekti soomlased, kes on selles vallas naaberriikidest sammukese eespool. “Mõistsime, et loodusvarades peituvat potentsiaali saab ära kasutada, kuid ettevõtjad lihtsalt ei tea, kuidas seda teha ja milliseid lisandväärtusega teenuseid ja tooteid nad saavad klientidele pakkuda,” lisas Soome Sata­kunta rakenduskõrgkooli esindaja Sanna-Mari Renfors.

Leetma ja Piirmani ütlust mööda on loodusressursside väärindamisega seotud ettevõtlus­tegevustik avar, hõlmates marja- ja ürdikuivatamist, ehtekunsti, looduskosmeetika või tarbeesemete valmistamist, biokütust ja loodusfotograafiat.

“Oleme juba rääkinud Margit Kirsipuuga, kes toodab Hiiumaal nõgestest pulbrit, mida saab kasutada nii smuutides kui šokolaaditrühvlites. Lähiajal plaanime teha intervjuu tammetõru-võilillekohvi valmistavate noortega,” rääkis Piirman.

Teadlaste koostöö tulemusel luuakse ettevõtjatele virtuaalkursused ja näidisprogrammis osalejad viiakse õppereisile, kus näeb paremaid eeskujusid loodusressursside kasutamise vallas.

Projektis osaleda soovijatel tuleks ühendust võtta Pärnu kolledžis töötava “NatureBizzi” Eesti projekti esindaja Piirmaniga.

Nelja riigi ühistööna kavandatav rohemajanduse edendamise projekt viiakse läbi toetusprogrammi Central Baltic Interreg 2018-2020 raames, mis finantseerib Kesk-Läänemere piiriüleseid koostööprojekte.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles