Kalev Vilgats: Vähem muutmisõhinat!

Foto: Sander Ilvest / Postimees

Riigikogus toimus üleeile olulise riikliku küsimuse “Riigireform ja hea halduse põhialused” arutelu. Pealkirjas öeldud mõte pärineb õiguskantsler Ülle Madiselt, kes hindas Eesti põhiseadust inimese põhiseaduseks ja hoiatas, et kui pidevalt korrutatakse vajadust seda reformida, hakataksegi lõpuks otsima põhjendusi ja võimalusi, miks ja kuidas põhiseadust muuta. Sõjaeelse iseseisvuse perioodist on hoiatav näide, milleni muutmisõhin välja viib.

Riigikogu liige Mart Nutt (Isamaa) leidis, et põhiseadust pole vaja muuta, kui, siis ainult võimu ümberjagamiseks. Millised jõud võiksid Eestis ihata võimuvahekordi muuta?

Seevastu riigireformi sihtasutuse nõu­kogu liige akadeemik Jaak Aaviksoo esindas seisukohta, et riigireformi ei saa teostada põhiseadust muutmata. Iseküsimus, kas sellist riigireformi on üldse tarvis. Mõistagi vajab süsteem kõpitsemist. Näiteks sõlmida haldus­reformi lahtijäänud otsad, määratleda selgesti omavalitsuste ja riigi suhe ehk panna paika kohalike omavalitsuste staatus ja kestlik rahastamine.

Oma riik on kallis luksus, aga võimalik.

Emeriitprofessor Rein Taagepera tõestas Skandinaavia riikide näitel, et meie riigikogu liigub täpselt samas suunas nagu vanade heaoluriikide parlamendid ja häda pole midagi. Ent ­õiguskantsler pidas vajalikuks tõsta riigikogu otsus­tusvõimekust selle tagasivõtmisega valitsuselt. Jutt riigikogu liikmete arvu vähendamisest on aga asendustegevus. Taagepera kinnitas, et kui maailmas on esinduskogu suurus kuupjuur rahvaarvust, siis miks peaks meil olema teisiti ehk sadakond rahvaesindajat on selle tehtega vastavuses.

Mind intrigeeris Pärnumaalt valitud riigi­kogu liikme Andres Metsoja (Isamaa) küsimus, kas riigikogus ei peaks fraktsioonide asemel istuma valimisringkonniti. Ikka selleks, et olla valijale lähemal ja tema huve tõesti esindada. Loodan, et Metsoja võtab sel teemal Pärnu Postimehes arutleda. Riigikogu arutelust sain kinnitust, et oma riik on kallis luksus, aga võimalik. Tuleb leida säästliku majandamise viise, et oleks täidetud põhiseaduse sissejuhatus.