Miks saavad napsitajad iga kuu linnalt toetust, aga ratastoolist jalule tõusta sooviv pensionär hädavajaliku süsti jaoks mitte?

Ravim, mis põlve olukorda ­parandaks, maksab ­mehe pensionist üle poole ehk natuke üle 200 euro. Foto: shutterstock.com

Suvepealinna pensionär Jüri Kingsepp on olnud pärast insulti üheksa aastat ratastoolis. Järsku kangastus võimalus üle pika aja jalule tõusta. Ta võis olla sellest vaid süsti kaugusel. Süst oli aga kaugel.

Jüri on Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna peale hingepõhjani solvunud, kuna seal keelduti talle hädavajaliku põlvesüsti tarvis toetust andmast. Ta jagab lehelugejatega oma muret, kuna see ei pruugi olla ainukordne. Nagu kinnitas sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver: ei olegi.

Sama põlvesüsti asjuski on varem linna sotsiaalosakonda pöördutud. “See on olnud arsti soovitus, mis võib inimest aidata,” sõnas Kaukver. “Aga see on tasuline.”

Mõnelegi võib näida paradoks, et linn ei toeta nende arstimite ostu, mis pole haigekassa nimekirjas. Kui haigekassa ravimiostu toetaks, poleks vaja ju omavalitsust tülitadagi.