/nginx/o/2018/03/02/7651339t1hb9f8.jpg)
/nginx/o/2018/06/07/7888331t1h4714.jpg)
Mullu Pärnumaal tabatud joobes juhtidest neli protsenti sattus liiklusõnnetusse.
Neli protsenti tabatud joobes juhte sattus liiklusõnnetusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaal tabati eelmisel aastal 420 joobes juhti, kellest 16 olid osalenud liiklusõnnetustes. 89 mullusest avariist ligikaudu viiendiku taga olid alkoholi tarvitanud juhid.
112 vigastatust ligemale viiendik sai vigastada joobes juhtide osalusel juhtunud liiklusõnnetuses. Kannatada saanuid oli eelmise aasta õnnetustes 21, Pärnumaal keegi ei hukkunud. Kogu Eestis hukkus joobes juhtide osalusel liiklusõnnetustes 13 inimest, mis moodustab 27 protsenti hukkunute koguarvust.
Euroopa Liidus seostatakse joobes juhtimisega 25 protsenti kõigist traagilistest liiklusõnnetustest. Kokku juhtus Eestis 2017. aastal 182 liiklusõnnetust joobes juhi osalusel, neis hukkus 13 ja viga sai 236 inimest.
“Juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab sõidukijuhi juhtimisvõtteid ja 0,5promilline joove tõstab fataalsesse liiklusõnnetusse sattumise riski lausa viiekordseks. Selle aasta esimese kolme kuuga on järelevalve käigus tabatud üle 1100 juhi, kelle joove oli 0,5 promilli ja enam. Sellise joobe tekkeks piisab 85 kilo kaaluval mehel kahest neljaprotsendise kangusega pooleliitrisest õllest,” tõi ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand esile.
Maanteeameti tellitud uuringu tulemused näitavad selgelt, et alkoholi mõju alahinnatakse tegelikkusest palju väiksemaks. Kui pits viina tekitab 85kilosel mehel 0,21promillise alkoholisisalduse veres, siis kui kõrge alkoholisisalduse tekitab viieprotsendi kangusega pooleliitrine õlu? Sellele küsimusele teadis õiget vastust – 0,33promillise – vaid 18 protsenti mehi. Pea kolmandik vastajatest arvas, et alkoholisisaldus veres on madalam.