Sander Rebane: Venemaal käik oli minu rähklemise tipp

“Olen praegu elus samas kohas, kus vedelvorst Kustavgi mingis mõttes on: ­ ta tahab leida mingisuguse vaikusemomendi,” arvab Sander Rebane. Foto: Gabriela Liivamägi

Äsja Endlas ­“Vedelvorsti” esietendusega hakkama saanud näitleja Sander Rebane on Pärnu teatris tagasi ja vaksa jagu targemana: Peterburis pani teatrikorüfee Lev Erenburg ta kümme minutit nägu pesema ja andis kätte tee, mida pidi üksinda edasi käia.

Mullu sügisel Jaak Alliku soovitusel tundmatusse venekeelsesse keskkonda meistri juurde õppima minek tõi küll noorele näitlejale kapaga uusi põnevaid katsumusi ja andis õppetunde, ent pani armsat Eestit ning koduse Mõisaküla rahu ja vaikust taga igatsema. Tagasi tuligi ta märksa varem, kui võib-olla algul ise eeldanuks.

“See otsus oli natuke pea ja südame vaheline dilemma. Pea ütles, et ole seal, see on sulle tuleviku mõttes väga hea. Aga süda ütles midagi täiesti muud, tahtis kuidagi rahuneda,” mõtiskleb Rebane. “Olin harjunud kogu aeg ütlema: “Jaa, lähme sinna, teeme seda.” Ja olen siis alati tahtnud kõik need asjad korralikult lõpuni teha. Üks suuremaid õppetunde oligi see, et ma ütlesin esimest korda päriselt enda mõistusele “ei”.”