Tõnis Tamm: Kas meil on vaja koolitada päikesepaneelide paigaldajaid?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas on vaja hakata spetsiaalselt koolitama päikesepaneelide paigaldajaid?
Kas on vaja hakata spetsiaalselt koolitama päikesepaneelide paigaldajaid? Foto: Urmas Luik

Mai viimasel päeval toimus ­Pärnumaa kutsehariduskeskuses arutelu teemal “Päikese­elekter – kas võimalus või vajadus?”. Mõttevahetuse fookus seati fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja erialaga seonduvale.

On ilmselge, et Lääne-Eesti ja saared, samuti “Viru tuule­koridor“ on need paigad, kuhu on mõistlik paigutada tuulikuid. Kuid taastuvenergia arendamiseks Kesk- ja Lõuna-Eestis annab võimaluse päike, mis paistab niisama heledalt nii meil Pärnus kui Pandiveres, Sakalas ja Haanjas. Samuti avaldavad päikesepargid vähem mõju kohalikule keskkonnale. Eriti tuuleparkide ja hüdroelektrijaamadega võrreldes.

Ago Kalmer Agal Kinnisvaradest jagas arutelul oma kogemusi päikeseenergia rakendamisest. Jaam paikneb kunagise autobaasi maa-alal rendipindade katusel. Käivitamise ajal oli tegemist Eesti suurima päikese­elektrijaamaga, mis koosneb ligikaudu 700 päikesepaneelist koguvõimsusega 176 kilovatti. Jaama kavandamisel oli lähtepunktiks päevase elektrienergia tarbimise vähendamine, mis õnnestus hästi. Toodetud energiat mujal tarvitades kahaneb tulusus võrgutasude võrra.

Andres Meesak päikese­elektri assotsiatsioonist rõhutas juba eelmainitut, et mõistlik on muundatud elektrienergia kohapeal ära tarvitada ja selle võrra vähem elektrit osta. Praegu kehtivate hindadega oleks päikeseelektrijaama tasuvusaeg ligikaudu kuus kuni seitse aastat.

Kodumajapidamiste puhul on asi keerulisem: seal ei lange kokku tootmise ja tarbimise graafik. Sellisel juhul tuleb ­hakata tarbimist juhtima. Praktikale tuginedes suudetakse ­kohapeal tarbida ligikaudu 40 protsenti päikesepaneelide toodangust. Nii on tasuvusaeg 13–14 aastat.

Samuti pikendavad tasuvusaega kõik erilahendused. Kuna energiasäästlikkuse nõuded kehtivad ka rekonstrueeritavate ajalooliste hoonete kohta, on vaja hakata tegema koostööd paneelide tootjate ja muinsuskaitseameti vahel.

Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja eriala teemal kostis arutelul vastakaid mõtteid. Meesaku hinnangul on Eestis senise paigaldusmahuga tarvis ligemale 30 paigaldajat. See töö vajab küll tähelepanelikkust ja korrektsust, kuid on suhteliselt lihtne. Praegu teeb selle ära odavtööjõud Ukrainast. Mida siin üldse koolitada? Pigem tuntakse puudust päikesejaamade kavandajatest.

Siinkirjutaja arvates väljub eri tehnosüsteemide kavandamine aga kutsehariduse raamidest. Sellisel juhul on tegemist rakenduskõrghariduse astmega. Arvatavasti on kutseharidus­keskus siiski õigel teel, kui alustab päikesepaneelide paigaldaja 4. taseme kutseõppega esmaõppes. Samuti võiks lisanduda elektriku 4. taseme õppekavale päikesepaneelide paigaldaja lisa­moodul.

Tagasi üles