Algajal pruulijal on paras aeg jõuluõllega katsetada

Rainer Margus saatis hobipruulijate konkursile, mille võitjad kuulutatakse välja juuli alguses, enda ­valmistatud õlledest tumesuitsu topelt-bock’i. Marguse sõnade kohaselt peetakse seda Eestis allakäinute õlleks, aga tegelikult võib bock olla maitsev ja kvaliteetne kraam. See õlu on pärit Müncheni frantsis­kaani ordu kloostritest, kus munkadel oli paastu ajal keelatud tahket süüa, aga nad tegid selleks ajaks ­endale ekstra kange õlle ja nimetasid seda vedelaks leivaks. Topelt-bock on vähese humalaga, leivane, hästi linnaseline, küllalt magusa alatooniga. Kraade on sel vähemalt seitse. Kange õlu sobib näiteks pärast sööki nautimiseks. Foto: Urmas Luik

Olgu kohe öeldud, et jaaniõlleteoks on lootusetult hilja, selle oleks pidanud käima panema mai alguses. Ent sumedatel augustiõhtutelgi kulub isepruulitud märjuke ära: kui kesvamärg praegu hakkama panna, saab suve keskpunktiks valmis. Pealegi, kui nüüd proovilaar teha, võib tänavuse jõuluõlle julgelt kodus valmis kääritada.

Hobipruulija Rainer Margus valmistas esimese koduõlle umbes üheksa aastat tagasi valmiskontsentraadist ega ole sestsaati poest masstoodangu kesvavett ostnud. Kuigi asjatundjad õllekomplektist valminud märjukest päris õluks ei pea, on sellegi ­maitse Marguse jutu järgi poe­kesvaga võrreldes värskem ja tummisem.

Valmis õllekomplekti on kõige lihtsam kasutada neil, kes pruulivad kodus õlut esimest korda. Kontsentraadis on maltoosasse humal sisse keedetud ja õllepärm pakiga kaasas. “Pole vaja muud teha, kui lahustad selle kuumas vees ära, kilo suhkrut juurde, natuke jahedat vett peale ja pärm,” õpetab Margus. “Mingit jauramist ei ole,” võtab ta õlle käimapanemise lihtsuse ­kokku.

Suhkur õlle sees ei ole Marguse arvates siiski õige, kuigi tuleb odavam. Suhkru asemel võiks kasutada humaldamata maltoosat. “Tuleb palju tummisem ja parema maitsega,” teatab ta, lisades, et paraku kallimgi.

Kes tahab õlut päriselt ise ­teha, võib baasiks võtta sellesama humalata maltoosa, osta ise humalat ja segu suures potis valmis keeta. Poes müüakse humalat graanulitena: humalakäbid on jahvatatud ja pelletiteks kokku pressitud. “Siis saab juba täiesti oma maitse,” räägib Margus. “Maltoosatki on eri sorti,” keerutab Margus käes Merevaigu-nimelist pakki ja seletab, et sellest tuleb keskmiselt pruun õlu. Olemas on nii tumedat porteri, stout’i kui päris heledat laagriõlle tarvis. “See on aga juba samm edasi, teed oma maitset,” seletab ta.

Õlle saab kodustes tingimustes käima panna suurde klaasist veinipudelisse või tänapäevasesse toiduplastist õllekääritusämbrisse. Mõlemale pannakse tihendatud kork ja mullitaja peale. Käärimine toimub täpselt samamoodi nagu veini puhul.