Põhjalik ülevaade ja videod: kuidas käituda, kui päästeauto läheneb?

Antti Lääts on Pärnu komando päästja, pääste­auto juht ja sisekaitseakadeemia päästekolledži alarmsõidu lektor. Foto: Urmas Luik

On igapäevane, et päästjad kihutavad autodest tulvil tänavaid pidi ja tiheda liiklusvooga ristmikke ületades õnnetuspaigale. Enamjaolt on kiirus linna mõistes üüratu, sest sageli on ohus kellegi elu, kodust ja varast rääkimata.

Kuigi autojuhid peavad arvestama olude sunnil tihti vastassuunas tuiskavate paarikümnetonniste masinatega iga päev, ei panda autokoolis iseäranis palju rõhku sellele, kuidas roolis käituda, kui läheneb päästesõiduk. Pahatihti satuvad segadusse jalakäijadki.

“Kunagi pakkusime välja, et tuleme ja räägime, mida me alarmsõidukijuhtidena liiklejatelt ootame,” meenutas kõikidesse Pärnu autokoolidesse kirja saatnud Pärnu komando päästja ja alarmsõiduki juht Antti Lääts. “Vastuseks sain, et nad teavad väga hästi, mida räägivad ja mida mitte.”

Reaalsus on aga see, et inimesed ei oska päästeauto lähenedes käituda ega tea, mida ja kuidas teha. “Valitseb suur segadus,” tõdes Lääts.

Kümme aastat tagasi, kui Barbara-nimelised autod tulid, tegi päästeamet Läätse hinnangul meeletu arenguhüppe. “Viimased kümme aastat on autod olnud tõeliselt kvaliteetsed,” kiitis ta. Eelmise aasta paakautod on aga täiesti uuest klassist.

See tähendab, et alarmsõidud on läinud kiiremaks, juhtide koormuski seetõttu suurenenud. Nad peavad enam tähele panema ja varasemast rohkem teistega arvestama. Mängu tuleb ettenägemisvõime.

Miks ei tohiks minna päästeautoga samal ajal Pärnu Kesklinna sillale? Miks ületavad alarmsõidukid ristmikke sageli vastassuuna kaudu? Mida päästeauto juhid liiklejatelt ootavad?

Nendele ja muudelegi küsimustele ajakirjanikud tööauto peale võtnud ja linnatiirule viinud Pärnu komando päästja, päästeauto juht ja sisekaitseakadeemia päästekolledži alarmsõidu lektor vastaski.

Lääts rõhutas, et räägib ainult päästeautodest, mitte politsei- ega kiirabisõidukitest. “Mallid ja sõidutaktikad, mida Väike-Maarjas õpetame, on rangelt ainult päästeauto juhtidele, tegeleme veoautojuhtidega,” kinnitas ta.

Kesklinna sild

Pärnu Kesklinna sillale minek ja selle ületamine on siinsetele päästjatele liikluses kõige keerulisem. Iga linlane teab, et piki mõlemat sõidurada on sillal sügavad rööpad. Need on sõiduauto jälgede järgi ega kattu veoauto ratastega. “Kui suur auto sinna sisse läheb, hakkab see päris kõvasti laperdama,” märkis Lääts. “Tahaks sealt väga välja tulla, aga ei saa, sest autojuhid pressivad järjest sillale peale.”

Kui Lääts on hoidnud rööpast välja tulles tee telje poole, teevad sillal vastu tulevad juhid tihti nägusid ja pööritavad silmi. “Kuhu ma nüüd siis lähen?” pärib mõnigi neist endamisi. “Aga miks sa tuled silla peale?” esitas kaheksa meetri pikkust ja kolme meetri kõrgust alarmsõidukit taltsutav kogenud juht küsimuse. “Sa näed, et sulle tuleb vastu 20 tonni otsest ohtu, aga ikka trügid sillale. No milleks?”

Sageli tuleb ette, et sillale suunduvad päästjad on Teatri bussipeatuse juures, kui Port Arturi poolt saabuv juht keerab Laialt tänavalt sillale. “Mõeldakse, et jõuab enne ära keerata, aga ei arvestata kiiruste erinevust,” lausus Lääts. “Tuleme sillale 60–70kilomeetrise tunnikiirusega. Tema samal ajal alles kiirendab. Veerandi silla peal on ta mul juba jalus. Pean otsima viisi, kuidas saada mööda. Vastassuunast tuleb aga liiklus peale.”

Niisiis soovitab Lääts, et juhid läheksid sillale alles siis, kui päästeauto on sellelt maha sõitnud. Mõnikord on suurekoguliste masinate juhtide suhtes empaatilised bussijuhid tulnud appi ja blokeerinud sillaesise, kuni päästjad on jõe ületanud.

Ristmikud

Väikese autoga Ranna puiesteel sõites ei märkagi, et üks kask kasvab risti üle sõidutee. Puu ja parkivate autode vahelt­ läbipugemisega on sealkandis väljakutsel käies alati tükk ­tegemist. Foto: PP

Enamik väikeste autode juhte ei tule ilmselt selle pealegi, et liiklusmärgid kipuvad tegema suurte sõidukite raja kitsamaks. Need on näiteks läikiva kraega ülekäiguraja märgid, mis jäävad täpselt veoauto peeglite kõrgusele. Üks niisugune asub ristmikul Tiina poe ees.

Liiklusmärki ümbritsev krae teeb sõiduraja 30–40 sentimeetrit kitsamaks. Veoauto laius on kaks ja pool meetrit, peeglitega 30 sentimeetrit enamgi, sõidurada aga kolme ja poole meetrine. Esimesel rajal võib olla sõiduauto või koguni buss. Lääts tõi esile, et Tiina poe ristmikul on tee ääres kaevud, mistõttu enamik juhte hoiab esimeses reas vasakule. Nii ei mahu päästeauto pärisuunas sõites märgi ja auto vahelt läbi. “Võtad kas hoo maha või lähed vastassuunast,” avaldas Lääts tavapärase stsenaariumi.

“Auto on suur ja lai. Läheme kohtadesse, kuhu veoautodega tavaliselt ei minda,” märkis Lääts.

Parkimine

Lääts tõdes, et ega paljusid autojuhte väga huvita, kuidas ja kuhu nad pargivad. “Vaadatakse, et mina mahun läbi, aga alarmsõidukiga on väga kitsas,” sõnas päästeauto juht.

Lääts tõi näite, et Suur-Sepa tänaval liiklusmärgi kõrval seisab alati üks Jeep. “Kui sealt on vaja alla keerata, siis palun väga vabandust: ei mahu läbi,” nentis ta.

Korrusmajade vahel parkimine on läinud lektori hinnangul paremaks. “Muidu pargivad korralikult, aga peegleid ei lükata kokku,” sõnas ta, viidates uuemate masinate omanikele. “Seda võiksid juhid harjutada.”

Jooned ja punane foorituli

“Tean, et autot on hea jätta kollase joone juurde, sest kui ma ei mäleta, kuhu auto jätsin, leian kollase joone järgi alati auto üles,” lausus Lääts irooniliselt. Ta on kogenud, et punasest fooritulest ja topelt pidevjoontestki väga ei hoolita, eriti kutseliste juhtide seas.

“Alarmsõidukiga Ehitajate teel sõites peab rohelise tulegagi olema väga ettevaatlik, sest võib olla üsna kindel, et kusagilt tuleb rekamees, kutseline juht, kes arvab, et jõuab punase tulega läbi. Olles ise kutseline juht nii veoauto kui bussi roolis, olen hämmingus, et punane tuli ei kehti. See paistab väga silma. Ilmselt on pikad ooteajad ja kõigil on kiire.”

“Millega kutselised juhid roolis tegelevad?” päris Lääts retooriliselt. “Veokil pannakse püsikas (kiirushoidik, L. H.) peale, jalad armatuurile ja näpitakse telefoni. See on klassika. Sõidame sealpool silda, Ehitajate teel ja Tallinna maanteel tohutult palju. Selline käitumine on valdav. Autosireen karjub, pasunad lõugavad, teeme ikka väga kõva häält, aga ei märgata. Vahel meeskonnavanem ütleb, et keri aken alla ja võta tal telefon käest.”

Kuidas päästjad sõidavad?

Võimalikult vähe püüavad päästjad õnnetuspaigale kiirustades häirida pärisuunaliiklust. Alarmsõidu õpetajad räägivad koolitustelgi, et päästeautoga võiks sõita üsna tee keskel, pooleldi vastassuunas. Nii on päästeauto vastutulijatele ja eesliikujatele paremini näha. Päästeautole jääb aga rohkem ruumi.

“Kui vaja, saame suruda vastutuleva auto koomale või ta võtab ise koomale,” selgitas Lääts. “Kui mitte, võtame ise koomale.”

Niisugune töövõte tekitab palju liiklejate hulgas palju kõneainet, enamasti negatiivset. “Tehakse etteheiteid, nii meie majaski,” tunnistas Lääts. “Seda teevad aga need, kes ei juhi veoautot ega tee alarmsõite.”

Päästeauto liigub linnas kuni 80kilomeetrise tunnikiirusega. “Kujutage ette: kui hakkame komandost mööda Riia maanteed minema, on Liiva tänava ristis juba hoog üleval,” rõhutas Lääts. “Kui päästeauto sõidaks esimeses reas ja inimene astuks puude vahelt ette, ei näeks teda.”

Kui mõni laps või täiskasvanugi astub ootamatult teele või autojuht sõidab peateele ette, jääb päästeauto juhil keset teed sõites vähemalt sekund aega reageerida. Et näiteks Riia maanteel liikujaid näha, peavad kõrvalteelt tulevad juhid sõitma võimalikult palju teele välja. Keskel sõitmine vähendab neist tulenevaid ohtegi.

Möödasõidud

Päästeautoga ei tehta iialgi möödasõite paremalt. Kui juht on sügavas mõttes, kuuleb sireeni ja ehmub, keerab ta enamasti kohe paremale. “Nii on õnnetusi juhtunud,” kinnitas Lääts.

Vahel autojuhid arvavad, et teevad päästjatele tee vabaks, kui lähevad tee keskele, ohutussaarele või vastassuunda. “Tee keskosa võiks jääda meie kasutada,” ütles Lääts. “Kui on vaja teha parempööre, läheme mööda, jääme seisma, veendume ohutuses ja alles siis teeme pöörde. Alati kasutame suunatulesid.”

Jalakäijad

“Kui sõidame komandost Pikale tänavale ja jalakäijal on roheline tuli, ei lase nad üldiselt end 20tonnisest autost häirida,” nentis Lääts. “Kui on roheline, minnaksegi üle.”

Iial ei tea, kas päästeautot märkav kõndija astub edasi või tagasi. Võiks jääda kõnniteele paigale, aga ikka leidub neid, kes üritavad eest läbi joosta.

Reguleeritud ristmikel on Läätse arvates hullem seis kui reguleerimata ristmikel. “Tekib psühholoogiline olukord: on vaja ruttu rohelisega üle saada,” kõneles päästeauto juht. “Aga kui kukud ja komistad? Või midagi kukub maha? Suur auto pidama saada on päris raske.”

Kõnealune probleem on suurim Port Arturi ristmikul. “Ringi (politseimaja juures, L. H.) pealt maha tulles kiirendame ja see auto kiirendab hästi. Sõidame sõiduautodega võidu,” toonitas Lääts.

Kui liigub mistahes alarmsõiduk, tuleks jalakäijal seisma jääda.

Ristmike ületamine

Tallinna maantee, J. V. Jannseni ja Rääma tänava risti ületavad päästjad enamasti ­vastassuuna kaudu. Nii on ohutum. Foto: PP

Enamasti ruttavad päästjad õnnetuspaigale kuni kolme autoga. “Tekitame ristmikule sõites meeletu segaduse,” tõdes Lääts. Enne igat ülekäigurada ja ristmikku annavad nad pikalt signaali ja mitut pasunat.

Tallinna maantee, J. V. Jannseni ja Rääma ristmik

Kui fooris põleb punane tuli, ületavad päästjad risttee enamasti vastassuuna kaudu. “Kui ristmikul fooris on punane tuli, on teisel pool järelikult roheline,” selgitas Lääts. “Et teed teha, peavad juhid otsima viisi sõita peateele. See tekitab meeletult lisaohte. Kui läheme ise vastassuunda, on oht väiksem. Nad näevad, et päästeauto tuleb neile vastu. Pärisuunas poleks juhtidel kuhugi minna: ta seisab stoppjoone taga ja selle ees käib liiklus.”

Rääma tänavale minnes liigub päästeauto vastassuunda ja teeb terava parempöörde. “Sõidame ootavate autode eest läbi, kui neil on punane ees,” täpsustas Lääts. “Vahel tekib Rääma tänavalt tulijatel segadus, aga siis jääme meiegi seisma, ega me neist läbi pressi.”

Eesmärk on tagada pärisuunas liikujate ohutus. “Me ei tea, kes on roolis, kui kaua ta on seal olnud ja kui väsinud või haige ta on,” sõnas Lääts. “Igaüks on oma mõtetes. Kui miski järsku häirib, siis inimene ehmub. Ehmudes käitume aga ettearvamatult.”

Pikalt tänavalt pööre Riia maanteele

Päästeauto kaldub seal veerandi või poole ulatuses vastassuunda. Suur auto võtab kurvi suurema raadiusega, eriti suure kiirusega. Kui vastutulevad juhid suruvad oma suunavööndist peale, jääb tee kitsaks.

Pikalt tänavalt tulijad lipsavad sageli päästeauto eest läbi. Õige pea on juht juba päästjatel jalus.

Liiva ristmik

Tungivalt soovitavad koolitajad päästeauto juhtidel hoida tee keskele, kuna puude tõttu on nähtavus väga halb.

Ristmik Tiina poe ees

“Siin pean alati otsustama, kummalt poolt lähen,” märkis Lääts. “Kui esimene rida on kinni või kui seal on buss, võtan kas hoo maha või, kui on punane tuli, lähen vastassuuna kaudu, et ei peaks kitsast kohast läbi pressima.”

Tammsaare ristmik

Siin tekib juhil rida küsimusi. Kas on roheline? Kas vasakpöörde rada on vaba, et selle kaudu otse minna? Või minna kohe vastassuunda?

Maxima ristmik

Siin tekib probleem nendega, kes üritavad viimasel hetkel teha Maxima poole vasakpööret. “Alati loodan, et nad automootorit välja ei sureta, sest meil on vints ees,” sõnas Lääts. “Kui keegi jääb küljega, on päris valus. Meie väikese autoga kokku saades naljalt teiseks ei jää. Hea oleks, kui juht laseks seal päästjad läbi.”

Mere ristmik

Sealgi vaadatakse, millises fooris põleb punane ja mismoodi liiklus parasjagu toimub. Kuna vahetult enne ristmikku on ülekäigurada, tuleb anda päästeautost hoolega pasunat ja vaadata, mis ees toimub. Kas minna vastas- või pärisuunast, oleneb liiklusest ja väljakutse tüübist. “Päris kõikjale me ei sõida nii suure kiirusega,” sõnas Lääts.

Papiniidu ristmik

Papiniidu ristteel toimuvat peab päästeauto juht nägema tunduvalt enne sinna jõudmist. Tuleb ette mõelda ja tükk maad enne ristmikku otsustada, kummalt poolt minna. Muidu võib pikalt sõidusuundi eraldava metallpiirde tõttu kinni jääda.

Kui pärisuund on pikalt autodest umbes, läheb juht kindlasti vastassuunda. Võib pääseda üle pärisuunaski. Selleks peab juht olema kursis fooritsüklitega ja teadma, mis järjekorras autod liiguvad. Nii teavad päästeauto juhid juba kaugelt ette, kas ristmikule jõudes on tee vaba.

Raeküla ristmik

Siin on tihti suur oht, et lapsed panevad end ohtu. “On olnud vahejuhtum, kus lapsed jooksid koolibussi pealt maha ja kohe tuletõrjeauto eest läbi,” meenutas Lääts.

Kuidas käituda?

1. Ärge tehke kohe midagi, vaid püüdke mõista, millega on tegu, kust see tuleb ja kuhu suundub. Ärge unustage, et peeglist näeb peegelpilti.

2. Kui teil on olukorrast ülevaade, hoidke tee paremasse äärde.

3. Võimaluse korral aeglustage alles nüüd, näidake paremat suunatuld ja laske päästeauto(d) mööda.

4. Enne tagasireastumist veenduge selle ohutuses.