Manija päästekomando kasvatab musklit

Manija muuseum, mille külge rajatakse Manija päästekomando päästekuur. Foto: Mailiis Ollino

Manija saarel loodud MTÜ Manõja Päästekomando sai ettevõtluse arendamise sihtasutuselt (EAS) toetust esimeseks tegutsemisaastaks: sellega luuakse saarel esmane mobiilne võimekus kiirelt põlengukohta liikuda ja rajatakse tuletõrje veevõtukoht.

Väikesaare päästekomando esindaja Mark Soosaare sõnutsi oli toetust taotleda vajalik, kuna saar on väga tuleohtlik. “Eelmisel sajandil põles maha kolm maja, millest ühte jäi isegi laps sisse. Need on küll nõukogudeaegsed juhtumid, aga ega see olukord muutunud ole. Meri on ikka vahel ja tuleohtlikkuse tase on mitu korda kõrgem kui toona: tollal roostikku peaaegu ei olnud. Kõik heinamaad olid niidetud ja karjatatud ja kulu peaaegu ei olnud. Aga majad läksid ja korralikke kustutusvahendeid ei olnud siiamaani,” rääkis Soosaar. Seetõttu otsustatigi luua 2016. aasta jõulude ajal vabatahtlik päästekomando, millele EASi väikesaarte programmist nüüd toetus saadi.

“Alguses mõtlesime, et võib-olla oleks kõige õigem hankida üks nendest tuletõrjeautodest, mis vabanesid pärast seda, kui riik ostis 75 uut tuletõrjeautot. Aga meie peamine koostööpartner on päästeameti Tõstamaa komando, mille pealik Mait Janson soovitas hoopis, et meil oleks roomikutega ATV ja käru. Kärus oleks paagis vähemalt tonn vett, mootorpump ja paarsada meetrit voolikuid ja kindlasti pulberkustuteid,” selgitas Soosaar. 

Tonnist veest ATV kärupaagist ei piisa maja kustutamiseks, kuid selleks kasutatakse majade kõrval kaevegi. “Kaevus on ikka 4–5 tonni vett, milleks meil ongi mootorpump. Oli valida elektri- ja käsikäivitusega pumba vahel. Otsustasime käsikäivituse kasuks, kuna see on kindlam, sest kunagi ei tea, kas akudes on küllalt voolu,” rääkis Soosaar.

Jansoni kinnitusel oleks suure ja raske päästeautoga sõitmine saarel piiratud, kuna seal on üks kitsas musta kattega tee ja puudub päästemasinaile tarvilik köetav garaaž. ATVga saab aga voolikuliinid laiali vedada ja kasutada maastikupõlengutelgi. “ATV-le on vaja paigaldada väike veepaak ja kõrgsurvepump ehk survepesur. Kasutame sellist varianti riiklikus teenistuses ja see on maastiku tulekahjudel väga efektiivne. Käru paagist saab tankida pumba abil ATV väikest paaki ja siis edasi kustutada,” selgitas Janson.

Suured pulberkustutid on aga Jansoni sõnutsi hea lahendus kiireks sekkumiseks hoonete tuleõnnetustel, sest need ei karda külma ja kustuteid õnnestub kasutada igal aastaajal. “Kõige tähtsam ongi tuleõnnetusele algfaasis piir panna. Samal ajal saavad ülejäänud vabatahtliku päästekomando liikmed voolikuliinid lahti harutada ja vajaduse korral veega kustutada. Tekib ajavõit,” ütles Janson.

Kuna saarel veevõtukohta, mis pumbaga töötamiseks sobib, ei leidu, esitas Tõstamaa osavald möödunud aastal taotluse tuletõreje veevõtukoha rajamiseks. Pärnu linnavalitsus saigi selleks toetust.

Tõstamaa osavallavalitsuse projektijuhi Alo Tomsoni sõnutsi on õnnetuse korral esimene reageerija Tõstamaa päästekomando, kes sõidab saarele omavalitsuse väikelaevaga Mann. Komando võtab kaasa oma pumba ja mõne voolikuliini. Saarel paiknevad lisapump ja -liinid. “Rajatav veevõtukoht on ainukene võimalus saada selliste seadmetega kiirelt kätte kustutusvesi, mis siis suunatakse pikkade voolikutega sinna, kuhu tarvis,” selgitas Tomson.

“Sadamast küll saaks vett, aga talvel mitte. Sellepärast on aasta ringi kasutatav veevõtukoht väga vajalik. Veevõtukohale paigaldatakse pump ja sealt edasi voolikuliin. Kui esimene voolikuliin veevõtukohast ulatub põlenguni, siis saab ühendada teise pumba voolikuliini ja seeläbi survet tõsta. Nii käib see ka riiklikus komandos,” ütles Janson.

Maa-aluses veepaagis on umbes 50 tonni vett. See pannakse maa alla ja seal ei jäätu vesi isegi siis, kui tuleõnnetuse ajal on 30 miinuskraadi.

Soosaare ütlust mööda plaanitakse kogu varustus toetuse eest osta. Kütuse- ja remondikulud ei ole sinna sisse arvestatud.

Roomikutega ATV on juba Manijal saarevahi käsutuses, kuid selle koht on tulevikus hoopis Manija muuseumi külge ehitatavas päästekuuris, kuna hoone on maaküttel ja see ei lase veel paagis külmuda. Päästekuuri ehitamiseks tegid nad taotluse Leader-programmi.

“Muuseum asub saare keskpaigas ja sinna on päästekomando liikmetel kõige kergem kokku joosta,” selgitas Soosaar.

Manõja Päästekomando sai EASil esimese tööaasta toetust 8883 eurot, projekti kogumaksumus on 10 454 eurot.

Pärnu linnavalitsus sai tuletõrje veevõtukoha rajamiseks EASilt 12 886 eurot, projekti kogumaksumus on 15 160 eurot.