Vanaema unenägu juurtega väljakistud tammedest läks täide

Kolhoosi Krasnoje Znamja loomatalitajad, nende hulgas (vasakult neljas) on Puista talu perenaine Herta Kaldma, kes koos poja ja ämmaga ­Lebedjovka külla küüditati. Foto: Erakogu

Puista talu vanaperenaine Auguste Elisabeth Kaldma nägi imelikku und, kuidas põlistammed olid maa seest juurtega välja kistud ja lendasid suure parvena taeva taustal ei tea kuhu. Laupäeva, 14. juuni 1941. aasta varahommikul läks ennustusunenägu täide, kui Navesti kaldale rajatud põlistalu õue pööras veoauto ja vanaemale, tema pojale Feliks Kaldmale, minia Herta Kaldmale ja nende kaheksa-aastasele pojale Ülole kui “sotsiaalselt võõrale elemendile” loeti ­ette väljasaatmismäärus.

Punapöördest oli möödunud aasta, sõja alguseni jäänud nädal.

“Kui palju aega asjade pakkimiseks anti, seda ma ei tea, igatahes mitte palju ja kuhu meid viiakse, seda ei öeldud. Isa ega ema ei osanud vene keelt, aga saatjate hulgas oli vist paar eestlast ja üks sõdur soovitanud rohkem sooje riideid kaasa võtta,” meenutab 85aastane Ülo Kaldma, kes saadeti Eestist välja ka teist korda, 1950. aastal. Ta naasis kodukanti koos emaga alles 1958. aastal.