Juuniküüditamise mälestuskoosolekul Leinapargis lubas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius seista hea selle eest, et Leinapargist ei saaks järjekordset parklaga kaubanduskeskust ja park jääks alati pargiks
Galerii: Pärnu linnapea kuulutas leinapäeval välja ideekorje
14. juuni 2018, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Pakutud on mitu ideed, kuidas tähistada kunagist Papiniidu raudteejaama, kust algas paljude meie inimeste teekond teadmatusse ja surma. Üks mõte on ehitada perroon ja jäädvustada äraviidute nimed. Ringi tänava äärse veduri kurb õppetund on, et mälestusmärk peab olema tugev. Leian, et õige oleks korraldada ideekorje, ja ehk suudame järgmiseks aastaks midagi ära teha,” rääkis Kosenkranius.
Kõik kõnelejad jõudsid 77 aasta taguste sündmuste juurest tänapäeva. Nii linnapeagi, kes rõhutas, et Eesti peab kulutama riigikaitsele, sest ei saa uskuda hundijuttu naabri soovist sõbralikult koos elada. “Naabril mõlgub meeles ainult deržaava taastamine. Kõige hullem on see, kui kaotame oma vabaduse ja iseseisvuse,” lisas meer.
Koosoleku üks korraldajatest Isabel Maripuu, kelle kuuest küüditatud lähedasest kolm jäid Siberi igikeltsa, pidas emotsionaalse kõne juuniküüditamisest. Ta avaldas muret, miks Pärnu koolinoored ei löö kaasa mälestusürituste korraldamisel ega hooli meie ajaloo hoidmisest. Rõõmustav oli Pärnumaa skautide ja gaidide maleva auvalve Eesti lipu seltsi lippude juures, aga saada Pärnu koolide õpilasi osalema Eesti lipu päeval olevat Maripuu sõnutsi täiesti võimatu. “Ebameeldiv, kui peame koolidirektoreid käskima, et õpilased armastaksid oma riiki,” tõdes ta.
Eliisabeti koguduse praost Tõnu Taremaa luges “Meie Isa palve” ja päevakohaseid väljavõtteid pühakirjast. Ei saanud temagi tänapäevata. “Häirivalt sageli kuuleme, et peaksime ülekohtu unustama. Palju oli neid, keda viidi, viijariik julges sõdida sülelaste ja vanuritega. Meie kohus on meenutada ja tunda tänu, et ülekohus on lõppenud,” ütles praost Taremaa.
Teiste seas võtsid sõna Pärnumaa ülekohtuselt represseeritute ühenduse Memento esimees Kirsti Portnov, linnavolinik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist Heldur Paulson.
Päevakohaseid laule esitas lauluselts Mõnusalt Tiina Lauri juhendamisel. Mälestuskivi juures oli Pärnumaa Kaitseliidu võitlejate auvalve. Pärnu linnavalitsuse ja -volikogu, Memento, EKRE ja muude organisatsioonide esindajad asetasid mälestuskivi jalamile pärjad ja arvukad eakad osalejad süütasid mälestusküünlad.