Eino-Jüri Laarmann: Mulkide seltsi oma tammemõts

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle Eesti käib nobe tammede istutamine Eesti 100. sünnipäeva puhul.
Üle Eesti käib nobe tammede istutamine Eesti 100. sünnipäeva puhul. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Mulkide selts ühendab Mulgimaalt mujale elama asunud aktiivseid sünnijärgseid mulke. Nad on moodustanud kogukonna Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Pärnu kogukonnal, keda juhib näitleja Eha Kard, oli koduriigi juubeliaastaks plaan korraldada seltsi oma 100 puuga tammiku rajamine, kuhu iga liige sai soovi korral istutada ­enda puu.

Tammed istutati ka Eesti riigi rajajatele ja teistele oma riigi loomise juures olnud mulkidele. Mulkide iseteadvus oli see, mis aitas mulkidest juhtidel viia Eesti rahva riikliku iseseisvuseni. Iseseisvusmõtte sõnastaja Juhan­ Kuke vanemad on pärit Mulgimaalt. 20 iseseisvusaasta jooksul moodustati 24 Eesti Vabariigi valitsust. Nende kestus ulatus kahest päevast nelja ja poole aastani. Üheksa korda juhtis valitsust Mulgimaa mees.

Kindral Jaan Soots, kes oli kaua aega Tallinna linnapea, on öelnud: “Korrat! Mis linn tu om, kus pää linnapää ei ole mulk”. Allakirjutanulgi õnnestus olla üks päev Pärnu linnapea ja müüa maha Pärnu bussipargi aktsiad.

Mulkide tammik rajati Mulgi valla territooriumile (kunagine Karksi vald, mis 1939. aastani oli Pärnumaa osa). Selleks eraldas siinkirjutaja, Pärnus elav mulk, oma valdusest 0,9 hektarit maad.

Tamm on väga pikaealine puu. Kasvab kaua. Tammiku rajajad ja puude omanikud leidsid, et igaüks, kellel on oma puu, saab seda pärandada oma järglastele. Nii säilitame mulkidele omast iseteadvust.

Tammemõtsa rajajaid toetas Pärnu linn 100 euroga. Istuta­sime ühe pärnapuu iseseisva Eesti Vabariigi loomisse panustanud pärnakatele.

Istutustalgud olid 26. mail ja lõppesid suure Mulgi rahva peoga Abja-Paluoja linnas.

Märksõnad

Tagasi üles