Suhtumine tätoveeringutesse: telliskiviga vast enam ei saa, kuid kinga küll (3)

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Keha kaunistamise kunst on üks vanemaid. Kas tänapäeval saab iga tätoveeringut nimetada kunstiks? Vaieldakse. Siinkohal on paslik ütlus, et kunst pole kunsti teha, vaid kunst on kunstis kunsti näha. Peaasi, et inimene ise rahule jääb.

“Ma ei oleks arvanud, et Pärnus nii palju diskrimineeritakse,” väljendas Põltsam. Lisades, et enne kui ta praegusesse ametisse võeti, öeldi talle kuuest kohast “ei”. Ja paaris teatatigi otse, et oled küll töökas tüdruk, aga su väljanägemine ei sobi siia.

Välimuse tõttu on Põltsamit peetud narkomaanikski. Kui ta hoidis tänaval sõbranna lapsel silma peal, tuli üks vanem proua ja manitses, et sellistel tuleks laps käest ära võtta.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles