Galerii: linna uhkus hääbub rahva silme all

Pärnu Rannastaadioni valmimine oli märgiline paljudele: linnarahvale, omavalitsusele, ehitajale, arhitektidele, sportlastele, külalistele. Linna hiilguseks kujunenud staadioni pidulikule avamisele tuli tunamullu 9. juulil nii palju inimesi, et tribüünil oli pea võimatu leida vaba kohta.

Ligemale poole häältearvust kogunud Rannastaadioni ehituse lõpuleviimine valiti Pärnu 2016. aasta teoks. Hoone võitis Eesti arhitektide liidu (EAL) toonase aastapreemia. Ajakirjanduses on avaldatud, et eksklusiivses kohas staadion teeb muudele sellelaadsetele spordirajatistele silmad ette.

Uhkelt poseeris seal Toomas Kivimägi mulluste kohalike valimiste aegu, nimetades seda oma varasemaks suurimaks katsumuseks ja lubaduseks. Õigustatult: oodati ju pikalt, et aastaid kive ja krohvitükke langetanud jõleda tondilossi asemele kerkiks linna uhkus. Staadionikompleks läks linnale maksma Pärnu mõistes tohutud 5,62 miljonit eurot.

Idüll ähvardab variseda aga pihuks ja põrmuks. Selgub, et suve­pealinna viimase aja vaat et kõige olulisemal ehitusel on tehtud praaki, mille kõrvaldamise hind võib küündida hinnanguliselt sadade tuhandete eurodeni.

Staadioni rajakate mureneb ja laguneb, kuigi lepingu kohaselt peab see vastama rahvusvahelise kergejõustikuföderatsiooni (IAAF) II sertifikaadile ja suuremaid parandustöid vajamata kestma vähemalt kümme aastat. Paljudel puitehitisest möödujatel ja spordiürituste väisajatel on jäänud silma, et hoone hele Siberi lehisest laudis on tõmbunud kohati inetult hallilaiguliseks.

Nagu suurte ehituste puhul ikka on pidevalt tulnud ilmsiks väiksemadki puudused, mida ehitaja on garantiiajal aina kõrvaldanud, näiteks parandanud tilkuvaid kraane ja kiiva vajunud suuri raskeid uksi, lisanud kaugushüppekasti liiva.

Garantii kestab kolm aastat. Selle aja jooksul peab omanik tuvastama ja ehitajale teatavaks tegema kõik puudused. Niisiis jääb rael nõuete esitamiseks veel umbes aasta. Peale pidevalt tuvastatavate pisivigade on Rannastaadioni omanik Pärnu linnavalitsus esitanud osaühing Eventus Ehitusele nõude üksnes laguneva staadionikatte asjus.

Mureneva jooksuraja ja eri pisi­vigade parandamine on praegu prioriteet, kuna need segavad iga päev rajatise kasutamist. Hallitav laudis on küll inetu, aga see ei takista staadionil tegutsemast.