Pärnu kuurort tähistab 180 aasta juubelit

Pärnu rand kui kuurortlinna visiitkaart. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Suvepealinn Pärnu tähistab sel aastal peale Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli kuurordi 180. aastapäeva, mille puhul avatakse fotonäitus ja pakutakse tasuta giidi juhatusel linna tutvustavaid jalutuskäike.

Kuurordi juubeliaasta tähistamiseks korraldab linnavalitsus Pärnu rannaluidetel, aadressil Ranna puiestee 1b fotonäituse. Eksponeeritud on Pärnu fotokunstirühmituse F8 fotograafide üles võetud kümme pilti teemal “Pärnu – tänapäeva kuurort”.

Fotonäitus avatakse pidulikult neljapäeval kell 10. Pärast abilinnapea Rainer Aaviku tervitust esineb avamistseremoonial pasunakoor Õnn Tuli Õuele. Kuurordi 180. aastapäevaks koostatud väljapanek on Pärnu rannas vaadata augusti lõpuni. 

Pärnu muuseumis on sellel suvel avatud näitus „Made in Pärnumaa“. Koostöös Pärnumaa väikemuuseumidega on kokku pandud ülevaade kõigest, mis Pärnumaale omane. Üks osa näitusest on pühendatud kuurordi juubeli aastale.

Pärnu külastuskeskus koostöös Pärnu giidide ühinguga pakub kuni 31. augustini tasuta giidituure. Ligemale tund kestva jalutuskäigu ajal tutvustavad giidid Pärnu kuurordi ajalugu. Heidetakse pilk Pärnu kuurordi arengusse selle alguspäevist tänapäevani. Ekskursioonid algavad külastuskeskusest Uus 4 ja on osalejatele tasuta.

Pärnu kuurordi sünniaastaks loetakse aastat 1838, mil mere ääres alustas tegevust esimene supelasutus. Suvel pakuti soovijaile mereveega vanne ja suplust, talvel töötas samas saun. Hoogsalt alanud supelasutuse tegevus ja meresupluste korraldamine jäi järgnevateks aastakümneteks peamiselt kohalikuks nähtuseks. Pärnule nii omased supelrand, pargid, puiesteed ja elegantne supelarhitektuur hakkasid kuurorti ilmestama alles 40–50 aastat hiljem.

1995. aastast korraldatud Pärnu suvekülaliste uuringud näitavad pidevat välisturistide arvu kasvu ja nende päritolugeograafia laienemist.

2017. aasta suvehooajal külastas Pärnut hinnanguliselt umbkaudu 167 695 turisti. Enim tuli neid Eestist ja Soomest, seejärel Lätist, Saksamaalt, Rootsist ja mujalt.