MTÜ Keskaegne Lihula koostöös muinsuskaitseametiga püstitas Tuudi–Saastna tee äärde Poanse külla teabetahvli sealsete tarandkalmete kohta.
Poanse tarandkalmed said teabetahvli
19. juuni 2018, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tahvlil on eesti- ja ingliskeelne info seal lähedal asunud 2500aastaste tarandkalmete uurimistulemustest.
Kalmeid kaevati 1975.–1976. aastal. Hiljem on põhjalikult läbi uuritud Poanse kalmetest leitud inimluud. On saadud andmeid sinna maetute surma põhjustest, aga ka eluajal saadud traumadest, samuti toitumusest. Kõigest sellest, samuti põnevamatest leidudest antakse teabetahvlil lühike ülevaade.
Lääneranna vallas on viimastel aastakümnetel üles seatud hulk turistidele mõeldud teabetahvleid. Esmalt hakati neid koostama ja püstitama Lihula linnusemäele, kus 1990ndatel uuriti sealset piiskopilinnust ja juba 13. sajandil tekkinud alevikku.
Esimesed teabetahvlid olid värvitud plekktahvlid, millele kunstnik Elen Apsalon kirjutas käsitsi tekstid ja joonistas pildid. Viimased valis ja tekstid koostas Mati Mandel, inglise keelde tõlkis need MTÜ Keskaegne Lihula liige Heikki Pauts. Tahvlitele tehti siis veel lihtsad puitalused.
1990ndate teisel poolel hakati teabetahvlite püstitamiseks saama rahalist toetust muinsuskaitseametilt. Siis telliti tahvlite trükkimine plastikalusele vastavatelt firmadelt, tahvlite metallaluseid hakkas aga valmistama sepatööga tegelev Koela küla mees Saamo Heldema. Teabestende hakati püstitama Lihulast eemalegi, peamiselt arheoloogiliselt uuritud mälestiste juurde. Praegu seisavad need juba 16 kohas, peale Lihula linnuse Lihula kirikaias, Kõmsi, Maidlaja Uugla kalmetel, Kuluse hiiepaigas ning Vatla linnuse juures. Teabetahvli Kurese Pakamäe muististele rahastas tollane maaomanik Urmas Vahur.
Keskaegne Lihula on teise maailmasõja olulisemaid sündmusi kajastanud. Nii püstitati teabetahvel Tuudi mäele, kus toimusid rasked lahingud 1941. aasta augustis ja punaarmeelased tapsid palju kohalikke inimesi, samuti Kirbla kirikaia juurde, et pidada meeles seda, kuidas Punaarmee ja hävituspataljon hävitasid küla samal suvel.
Sel kevadel püstitati väike teabetahvel Lihulas Tallinna maantee 64 majale, kus elas Massu kandis sündinud ja kasvanud ning Inglismaal juba 19. sajandil laevamehhaaniku hariduse saanud Aleksander Vahter. Mees sõitis 41 aastat maailmameredel, asus 1933. aastal Lihulasse ja asutas seal eaka mehena isegi kirjastuse Kinnika.