Maatohtrid jäävad suurenevast terviserahast ilma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Perearst Anne Järvsaar (paremalt) võtab Paikusel koos õdede Triinu Leppiku ja Ingre Proosiga vastu nüüdisaegsetes ruumides, mis uues mõistes perearstikeskuseks ei kvalifitseeru, sest puudu jääb üks perearst.
Perearst Anne Järvsaar (paremalt) võtab Paikusel koos õdede Triinu Leppiku ja Ingre Proosiga vastu nüüdisaegsetes ruumides, mis uues mõistes perearstikeskuseks ei kvalifitseeru, sest puudu jääb üks perearst. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnu haigla juurde ja Lihulasse hakkab peagi euro­raha toel ­kerkima nüüdisaegne perearstikeskus. Sotsiaalministeeriumi kava järgi peaks keskused loodama veel Vändrasse, Kilingi-Nõmmele ja Paikusele või Sinti, kuid neid ei tule. Lootust on vaid Vändra rahval.

Isegi kui nendes kohtades tervisekeskuse nime kandvas majas perearst juba töötab, pole need tervisekeskused uues mõistes. ­Perearsti ja -õe kõrval on ümberkorraldatud tervisekeskusesse ette­ nähtud füsioterapeudi ja ämmaemanda vastuvõtt, sealt peab saama koduõe teenust. Loodavate tervisekeskuste ruumidele kehtivad kindlad nõuded. Kui nii­sugused ruumid puuduvad, siis just uue maja ehitamiseks või seniste remondiks ongi eurotoetus ette nähtud.

Veel üks oluline tingimus on, et uues tervisekeskuses peab koos töötama vähemalt kolm pere­arsti, kelle patsientide hulk ulatub mitme peale minimaalselt 4500ni. Selle tingimuse täitmine võib aga just väheneva rahvastikuga maapiirkonnas ületamatuks osutuda.

Tagasi üles