Sisukord
Pärnu Postimees
Postimees

Erivajadustega tööotsijate arv kasvab ühes tööandjate hirmudega

4 min lugemist
TÜ Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse osakonna juhataja Anne Rähn on arvamusel, et töö­võimereformi olulisim osa ootab alles ees: tuleb muuta ühiskonna väärtusi ja selle kaudu suhtumist puue­tega inimestesse. FOTO: Urmas Luik

Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse eriala lõpetanud Sille Kask uuris oma lõputöös psüühiliste erivajadustega inimeste tööle­saamise võimalusi Pärnu linnas ja jõudis järeldusele, et valmisolek palgata psüühikahäirega isik on võrdlemisi madal.

Tellijale Tellijale

Näiteks olid teenindussektori ettevõtete juhid seisukohal, et psüühikahäirega inimesel ei piisa klientide teenindamiseks pingetaluvust, mistõttu kardetakse ette­arvamatut käitumist nii klientide kui kolleegide suhtes. Tootmisettevõtete juhtide hinnangul on psüühikahäire avaldumine masinatega või liinil töötades ohtlik nii häirega isikule endale kui kaastöötajaile. Samuti leiti, et psüühikahäirega inimesed ei ole võimelised tegema vahetustega tööd.

Eelmainitud lõputöö juhen­daja ja kolledži sotsiaaltöö korralduse osakonna juhataja Anne Rähn on arvamusel, et töövõimereformi üks peaeesmärke on muuta ühiskonna väärtusi ja selle kaudu suhtumist puuetega inimestesse. See on aga pikaajaline protsess, kus paari aastaga ei olegi võimalik soovitut saavutada.

“Tööandjatel on teadmatusest tulenev hirm: millise vastutuse nad endale võtavad, kui palkavad erivajadusega inimese. Siinkohal tuleks ehk rohkem teavitustööd teha, pugeda tööandjatele hinge, korraldada kohtumisi, kus ettevõtjad saaksid jagada oma kogemusi,” arutles Rähn.

21.06.2018 26.06.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto