Keskeakriisist Kihnu Virveni ehk Kordemetsa plaanid Pärnumaal

Gerda Kordemets on Pärnumaal teatrit teinud juba seitse suve.

FOTO: Mailiis Ollino

Mõisaprouad, pruudid, klounid ja skvotterid on vaid mõned tegelased, kelle lavastaja, kirjanik ja režissöör Gerda Kordemets Pärnumaa lavadele on toonud. Järgmisel nädalal jõuab Pärnusse tema lavastus „Mehed“, millega antakse siin kokku neli etendust.

„Mehed“ teevad Apollo kino laval juttu kõigest isiklikust – keskeakriisist, igatsusest, abielust –, keerates teemad iroonilise komöödia võtmesse.

Lavastuse taustaks on Moskva trupi Kvartet I näidend „Keskealiste meeste jutud naistest, filmikunstist ja alumiiniumkahvlitest“, mis sai Venemaal publikumenu osaliseks nii laval kui kinolinal. Materjalist vaimustunud Kordemets tahtis teha „Meestest“ suvist rännutükki ja tuua kokku kolm-neli meest ühelt lavakunstikooli kursuselt.

Algne mõte osutus võimatuks, sest soovitud näitlejate graafikud olid liiga tihedad. Niisiis tuli Kordemetsale mõte kaasata hoopis kolm oma lemmiknäitlejat: Veikko Tääri, Margus Prangli ja Tiit Suka. „Kui me selle seltskonnaga maha istusime ja tekstiga tööle hakkasime, oli üsna ruttu selge, et teeme sellest täiesti oma asja. Nii läkski,“ meenutab Kordemets.

Lavastaja sõnul hindab ta üha enam teatri juures puhast meelelahutust. Inimene peab saama end teatris hingetuks naerda ja see, mida ta hiljem mõtleb, on tähtsusetu. „Restart on toimunud, tema eneseravi on saanud uue käivituse,“ räägib Kordemets naerutava teatri mõjust. Sarnast vastuvõttu loodab ta suvepealinnastki.

Pärnus on selle lavastuse viimased etendused, edasi siirdutakse filmivõtetele, kus astuvad üles veel näiteks Andrus Vaarik, Piret Laurimaa, Tõnis Niinemets ja Mihkel Vendel. Koos käiakse läbi suur osa Pärnu- ja Läänemaa rannikut: võttepaikadena loetleb Kordemets Kihnu ja Manija, aga ka Virtsu, Lihula, Matsi ning Pivarootsi.  

Mõte filmiga Pärnu- ja Läänemaa kallastele tulla sündis Kordemetsal oma päritolu peale mõeldes: ta on ise mitmenda põlve lääne-eestlane ja viimased kolmteist suvegi Läänerannas Paatsalu külas veetnud. Siinseid maastikke kirjeldab naine maailma kauneimatena. „Ja loomulikult olen oma südame Tõstamaale kinkinud, olen teinud seal juba seitse suvelavastust,“ lisab ta.

Kevadel tuli aga otsus, et selle aasta etendused jäävad Tõstamaa suveteatrile viimaseks ja needki kantakse ette hoopis Eesti Rahva Muuseumi viinaköögis.

„Ma hea meelega ei liiguks Tõstamaalt mitte kunagi mitte kusagile. Aga haldusreformi tulem on sealkandis niisugune ja mul pole praegu mingit alust loota, et see protsess võiks olla tagasipööratav,“ selgitab Kordemets. Teatritegemiseks tuli initsiatiiv alati Tõstamaa omavalitsuselt, samuti produtseerisid nad viimastel aastatel kõik lavastused. Vald oli ettevõtmise peamine toetaja, sest suveteater ise kasumisse ei jõudnud ega kultuurkapitalilt abi saanud. Pärnu linnast pole keegi Kordemetsa poole niisuguse pakkumisega pöördunud.

Küll aga on lavastaja nüüdseks saanud stipendiumi hoopis Kihnu kultuuriruumilt, et kirjutada muusikaline näidend Kihnu Virvest. Tüki pealkirjaks saab „Kihnu Jenka“, kuid läbirääkimised lavastamise üle endiselt käivad.

Tagasi üles