Tatar kasvab riigi juubeli peenral isegi Kihnus

Kihnu Põllumajanduse OÜ juhataja Ene Laine sõnutsi on huvitav teada, millised kodumaised teraviljasordid saare mulda sobivad. Foto: Silvia Paluoja

• Kasvatamiseks on valitud meie kliimale sobivad omamaised sordid.

Kihnus Lemsi külas tehnokeskuse lähedal haagib mööduja pilku värvikas tahvel Eesti Vabariigi ametliku juubelilogoga ja suurte roheliste tähtedega kirjutatud pealkiri “100 teraviljapeenart”. Selle kõrval ongi peenrakülvid, millega Kihnu Põllumajanduse OÜ teeb koduriigile juubelikingituse.

“Tahaks isegi näha, milline see taim on, näiteks tatar või speltanisu,” ütles osaühingu juhataja Ene Laine, kes luges taimekasvatuse instituudi ja põllumajandusportaali ühis­ettevõtmisest. Talle kui huvilisele saadetigi kotike seemnepakkidega.

Kotikeses olid Eesti taimekasvatuse instituudis Jõgeval aretatud tera- ja kaunviljade sortide seemned, sel kevadel aastatagusega võrreldes lisadena kaerasort “Kalle”, põldhernes “Leili”, tatar “Aivi” ja speltanisuseemned. Igasse kotikesse jättis külvaja mõne seemne, et näidata, milline see on.

Pärnumaalt on tosina teraviljapeenra rajaja hulgas Tõstamaa keskkool. Kooliaednik Kaie Leova rääkis, et nende kool võtab projektist osa teist aastat ja lapsed panid seemned oma kätega mulda, et sügisel bioloogiatunnis tulla vaatama, millised taimed neist kasvasid.

“Tatar on ilus, õitseb. Suvinisu “Voore” on kena, aga põld­uba on ainult mõni taim üles tulnud nagu hernestki, ilmselt on varesed siin vahepeal kõhtu täitnud,” arvas Leova. “Panime näidispeenardele võrgu ümber, külastajad mõtlevad, et hoiame neid eemale, aga võrkaed peab kaitsma külve metsloomade eest, sest meil kalpsavad siin jänesed.”

Algatuse “100 teraviljapeenart” eestvedaja, agronoom ja ajakirjanik Heino Laiapea sõnutsi on selle ettevõtmise eesmärk hariv, sest tema tähelepanekute järgi ei tunne lapsed tera- ega kaunvilju. Vabatahtlikke peenra­tegijaid jagub tänavugi igasse maakonda, enim aga Tartu-, Harju- ja Pärnumaale. Kasvatamiseks on valitud meie kliimale sobivad omamaised sordid.

Ülevaate järgi on meie maakonnas 100 teraviljapeenra rajaja ja tutvustaja hulgas Pärnu-Jaagupi, Vändra ja Tõstamaa kool, Tamme aiandustalu, Küti-Uuetoa ja Teispere talu, peale selle mitu eraisikut ja ettevõtjat.

Eesti sordiaretus Jõgeval on vaid kaks aastat noorem kui meie riik. Taimekasvatuse instituudis on aretatud enamik kodumaiste teraviljade, kartuli-, talirüpsi-, heintaimede ja köögiviljasorte.