Sel suvel jätkatakse aastaid avariilises olukorras olnud Eesti apostlik-õigeusu kiriku (EAÕK) Sindi Jumalaema Ilmumise kiriku katusemaastiku restaureerimist. Eelmisel aastal uuendati kellatorni, nüüd jätkatakse sammaskoja ja kellatorniga külgneva katuse remondiga.
Sindi kirikut renoveeriva Katuseabi OÜ projektijuht Robert Üts rääkis, et krohvi eemaldamisel on sel aastal ette tulnud üllatusi. Ilmnes, et üks eeskoja kandev kivisammas on mõranenud ja vajalikeks mõõtmisteks kutsuti kohale insenerid.
Ehitajatele Ivo Lebinile ja Ranel Kuusemetsale pole Sindi kirik esimene taastamist nõudev sakraalhoone: 2016. aastal restaureerisid nad Pootsi kirikut, millele pandi uus katus ja tehti krohvitöid.
Eelmisel suvel taastasid samad mehed kõrgetel tellingutel turnides Sindi kiriku kellatorni, mille täpsed värvitoonid panid paika muinsuskaitsespetsialistid. Nüüd vahetavad Lebin ja Kuusemets Sindi pühakoja katusekatet ja eemaldavad fassaadilt krohvi, see on aeganõudev töö. Parajasti eemaldasid mehed tornitiibadelt vana katuseplekki, et saaks uue asemele panna. „Ilmnes, et mõni vahesein on amortiseerunud, pidime olema ettevaatlikud, et kusagilt sisse ei kukuks,” seletasid ehitusmehed.
Lebini ja Kuusemetsa teadmist mööda tehti kirikule uuenduskuuri viimati 1936. aastal.
Sindi kiriku torniristide kuldamisega tegeleb EAÕK oikumeenilise trooni arhondi tiitlit kandev Viljo Vetik. Vetiku korraldada on torniristide restaureerimine ja kuldamine. Kuldse katte saavad need Soomes Raimo Snellmani kuldamistöökojas ja tänu annetustele. Sindi kiriku kellatorni rist sai kuldse katte eelmise aasta augustis tänu Vetiku annetusele ja äsja saadeti kuldamisele sammaskoja rist, mille kuldseks säraks vajaminevat summat alles kogutakse. Samas Soome töökojas on üle kullatud Kihnu kiriku ristki.
Sindi kiriku restaureerimise teise etapi tööd on kavas lõpetada sügisel enne külma. Ehitustöödega samal ajal toimuvad jumalateenistused, mida peab preester Enos Heinsoo.
Apostlik-õigeusu Sindi kogudus alustas tegutsemist 1985. aastal. Kiriku rajamiseks annetas maatüki Sindi mõisa omanik Wilhelm Stael von Holstein. Kiriku ehitamist rahastasid Moskva kaupmees Roman Shön ja Sindi kalevivabriku ühisus. 5. juulil 1899. aastal õnnistas piiskop Agahvangeli 500 inimest mahutava Jumalailmumise ehk Issanda Ristimise kiriku. Köstriks sai kooliõpetaja Nikolai Lett, kes hiljem oli Sindi esimene alevivanem ja linnapea.
Kirik suleti pärast viimase preestri surma 1962. aastal ja see oli kasutusel Pärnu Endla teatri rekvisiidilaona.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmeil on Sindi õigesusu kirik ehitatud historitsistlikus stiilis. Tavasid järgivalt on see kolmeosaline ja kesktelje suhtes sümmeetriline, altaripoolne otsasein on poolümar. Välisseintel vahelduvad punane tellis ja krohvitud pind.
Hoonel on neli torni: neljatahuline telkkiivriga kellatorn, kaks sibulkiivriga torni ja väike telkkiivriga torn. Erinevalt ülejäänud Pärnumaa apostlik-õigeusu kirikuhoonetest on kujundamisel kasutatud rikkaliku dekooriga Vene baroki elemente.
Kirikuga moodustab terviku vabakujuline park, mis rajati aastatel 1930–1950.
Muinsuskaitseamet toetas pühakodade säilitamise programmi „Pühakodade säilitamine ja areng” kaudu Sindi Jumalailmumise kiriku remonti kahes etapis: katuse ja kellatorni taastamist mullu 67 928 euroga ning eeskoja ja torniga külgnevate katuste remonti tänavu 55 964 euroga. „Võrreldes luteri kirikutega saab EAÕK toetusest pisku,” märkis Vetik. Kuna programmis osalemiseks oli tarvis omavalitsuse omaosalust, otsustas Sindi linn eelmisel aastal panustada kiriku taastamisse kolme aasta jooksul 30 000 eurot.
Programmi „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018” kaudu toetatakse kultuuriväärtuslike pühakodade remonti, sisustuse konserveerimist, ehituse projektdokumentatsiooni koostamist, piksekaitsmete paigaldamist ja pühakodade jätkusuutlikku kasutamist.
Pühakodade restaureerimise eelarvest taastatakse Eestis nelja konfessiooni kirikuid: Eesti evangeelset luterlikku kirikut, Eesti apostlikku-õigeusu kirikut, Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikut ja Eesti metodisti kirikut.