Artiklis oli faktivigu. Et saada huvihariduse toetust, ei pea Pärnus elava lastega pere sissetulek pereliikme kohta olema alla riikliku toimetulekupiiri, mis on 140 eurot, vaid alla miinimumpalga ehk 500 euro kuus. Selliseid peresid on Pärnus päris palju, sealhulgas paljulapselisi.
Oleme toetuse küsimise inimestele võimalikult mugavaks teinud.
Kui linn jagaks “bürokraatia vähendamiseks” toetust igale paljulapselisele perele, oleks see ebaõiglane üksikvanemate, töö kaotanud emade-isade ja paljude teiste suhtes. Seepärast hoidubki linnavalitsus inimesi gruppidesse jagamast ja katsub aidata vajaduspõhiselt neid, kel raha vähem.
Oleme toetuse küsimise inimestele võimalikult mugavaks teinud.
Pärast sissetuleku väljaselgitamist määratakse perioodiline makse kogu poolaastaks ja taotleja ei pea iga kuu dokumente uuesti esitama, asju on võimalik ajada nii elektroonselt kui elukoha lähedal piirkonna hoolekandekontorites.
Kullerkupp ajab segi toimetulekutoetuse ja huvihariduse toetuse sissetulekupiiri.
Tema erakonnakaaslasele Siimo Lopsikule tuli selgitada, et muudatusettepanekuna esitatud toetuse määr kuni 50 eurot kuus lapse kohta teeb perede olukorra tegelikkuses halvemaks, sest praegu kehtiv ülempiir on 100 eurot kuus.
Huvihariduse toetusest jäi eelmisel aastal tõepoolest osa raha kasutamata, kuid peamiselt seetõttu, et tegemist oli päris uue võimalusega ja pered ei teadnud seda küsida.
Tänavu on linnavalitsus toetust laiemalt reklaaminud ja loodetavasti ei jää ühelgi lapsel rahanappuse tõttu trennis või huvikoolis käimata. Sõltumata sellest, kas peres on lapsi üle või alla nelja.