/nginx/o/2016/01/20/4890215t1h864d.jpg)
Juuni algul toimus Viljandis erakonna Isamaa ja Res Publica Liit suurkogu, kus otsustati, et erakonna edasiseks nimeks saab Isamaa. See nimi annab edasi meie poliitika sisu: eesti keel ja kultuur, eesti mõte ja meel, eestlaste püsima jäämine. Meie poliitika vundament on Eesti kui rahvusriik.
Eri suurprojektide käigus on palju räägitud sellest, et Eesti jagatakse kaheks. See hirm on osalt põhjendatud, aga kui me enda ümber vaatame, on meie riik juba kaheks jagatud: linna- ja maaelanikud.
Et olla edukas ja nutikas riik, peab Eesti olema ühendatud nii korralike teede kui kommunikatsioonivõrkudega. Valguskaabel tuleb vedada igasse ettevõttesse ja majapidamisse, mis seda vajab. Rahvusliku majanduse edendamiseks on tarvis anda roheline tuli kohalikule väikeettevõtlusele, see nõuab korralikku kommunikatsioonitaristut.
Juba nüüd on meie riik kaheks jagatud. Räägin ühe suurenevatest erisustest linna- ja maaelanike vahel.
Üks tänapäeva Eestit iseloomustavaid jooni on inimeste üha suurenev soov end puudutavates otsustes kaasa rääkida. Minule on sadu kordi väidetud, et maksumaksjale on see liiga kallis ja elanikud ei vaja kiiret internetti. Ometi on praegu riigieelarvesse lairibavõrgu ehitamiseks kavandatud 20 miljonit. Jätkan jonnakalt valitud teed ja loodan, et kolme aastaga saab Eesti püsiühendusega e-riigiks.
Teedesse tuleb senisest rohkem investeerida ja riigi põhimaanteid ei tohi rajada kõrvalmaanteede ega kruusateede arvelt. Ses mõttes jagan minagi seisukohta, et riik võiks kaaluda laenuvõtmist ja investeerida teedesse.
Kvaliteetsed ühendused ei ole maapiirkondade isekus, vaid siht, millest võidavad kõik. Kohalikud mõistavad Eesti elu kitsaskohti ja seepärast peame inimeste arvamust usaldama. Eelloetletu on vaid osa sammudest, mis tagavad selle, et eestlased saavad elada nii linnas kui maal. Just selle mitmekesisuse hoidmine tagab selle, et säiliks eesti kultuur, mõte ja meel.