/nginx/o/2018/06/27/7924484t1h8edc.jpg)
Kui olete naine ja tahate Munalaiu sadamahoones keha kergendada, avage Kihnu uks. Mehed tormavad Sorgu ukse kaudu kohta, kus keisergi jalgsi käib, ja ratastoolikasutaja pääseb potile Ruhnut läbides. Laevapiletimüüja ja parkijatelt raha kasseerija käivad sisse-välja läbi Manija, sest nende ametiruumi ukse kogupikkuses ilutsevad fotod selle laiu tuletornist, eesti- ja inglis- keelne teave ja kultuurikillule iseloomulik muster.
Laeva- või bussiootajad unustavad ennast uurima teabeuksi, millel kirjas tuletorni ehitamise lugu, valmimise aasta, tule nähtavuskaugus ja kõrgus. Teksti ilmestab tuletorni laternaosa välisvaade ja foto majakast täies pikkuses. Allosa kaunistab laid põllesitsi mustriga, mis Kihnu kultuuriruumis on põlvest põlve pärandatud varandus.
Munalaiu sadamat haldab AS Saarte Liinid, sadamakapten Jaanus Jürivete jutu järgi tekkis hoone ooteruumi värskendades idee elavdada vesihall sein ja valged uksed. Sealt edasi viis mõte sisekujundaja ja raamatu “Minu tuletornid” koostaja Hedda Peedini. “Majakate teema on Hedda Peedile hingelähedane, kutsusimegi tema Pärnust abiks,” selgitas Jürivete. “Meil on käsil ka Manija sadama ooteruumi uuendamine ja tal on selle kujundamiseks juba mõtteid.”
Peet rääkis, et Saarte Liinid tahtis ühetoonilist seinapinda ergastada. Selles nelja valget ust nähes tekkiski mõte ilmestada neid nelja saare tuletornidega, sest samast viib meretee Kihnu, Ruhnu, Manijale ja inimtühjale Sorgu saarele.
“Tuletornid on minu ampluaa,” kinnitas Peet, kes väidab oma raamatu eessõnaski, et huvi majakate vastu on tal kestnud aastaid ja ta imetleb nende toredaid treppe ja laternaid.
Sisekujundaja mõtte järgi valmistas uksesuurused kleebised Pärnu firma OÜ Ring Ajas.
Munalaiu sadamahoones on aga elevust palju.
Kellelgi pole enam vaja öelda, et “ma käin kempsus ära”, nüüd öeldakse näiteks, et “ma käin sipsti! Kihnus ära”.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)