Jahimeeste laagriplats hõivab 20 hektarit

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jahimeeste kokkutulek Lammasmäel.
Jahimeeste kokkutulek Lammasmäel. Foto: Meelis Meilbaum

Pärlseljale jahimeeste kokkutulekule on oodata mitut tuhandet jahisõpra.

Tuleval nädalavahetusel 6.–8. juulil toimub Pärlseljal üleriigiline jahimeeste kokkutulek, mis on ühtejärge 50. Kui jäägrite pereliikmed kaasa arvata, saabub Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu andmetel Pärnumaale 6000 osalejat. „Pärnu on magnet oma ilusa rannaga,” tähendas Korts, et mullusel kokkusaamisel oli osavõtjaid pisut vähem, 5300. 

Nii suure hulga majutamiseks vajab laager 20 hektarit pinda. Kasutusse lähevad nii Pärlselja kui Varemurru laager, aga ümberkaudsetelt maaomanikeltki renditakse maad juurde.

Korts kõneles, et jahimeeste selts asutati 1967. aastal ja esimene kokkutulek toimus sellest järgmisel aastal Ida-Virumaal Toila Oru pargis.

Kokkutuleku põhiformaat on tegevjuhi jutu järgi jäänud samaks. Korraldatakse jahimeeste koolitus ja erialane mõõduvõtt, aga nautida saab meelelahutustki. „Meil on viktoriinid, määrame linnumune ja jahimehed peavad sulgede järgi välja selgitama igasugu põnevat,” sõnas ta. Võistlustel selgub seltside paremusjärjestus.

Samal ajal toimub jahikauba ja -teenuste minimess, sest Eesti on suureks messiks väike.

Kortsu sõnutsi on jahipidamine ühiskondlik tegevus, see on alati olnud osa Eesti rahva kommetest. Tänapäeva jahinduses näevad kütid tema väitel nutikat lahendust suurenevatele keskkonnaprobleemidele. Selle aasta teemagi on „Jahindus on looduskaitse”. „Me kütime ja reguleerime, me ei hävita,” seletas Korts, et jahimeeste oskused ja võimekus kulusid marjaks ära näiteks seakatkuga toimetulekul.

Kui mõnda looma-lindu on looduses ülemäära, võib see palju kahju tekitada. „Meie oleme vahendajad, kes üritavad arvukust hoida nii, et kahju oleks põllumeestele ja metsakasvatajatele talutav. Katsume tasakaalu leida, oleme metsiku looduse eksperdid,” ütles Korts.

Pärnumaalgi tekitas tänavu talvel palju kõneainet hunt, kes Seljametsa kandis koeri murdis. Korts nentis, et hunt pole hea ega halb, vaid osa loodusest. „Kui on selliseid probleeme, aitavad jahimehed need lahendada,” tähendas ta.

Jahimeeste sõnum on: loodust ei ole vaja karta. Igal pool võib liikuda, aga loomade käitumise ja looduse reeglitega tuleb arvestada – siis ei juhtu midagi halba.

Tagasi üles