Vähipüügikeeld Pärnu jõestikus ja eraldi rõhutatuna linnas vallikraavis kõlab enamiku pärnakate kõrvus aprillinaljana, kuna seal usutakse vähilisi mitte ujuvat.
Keskkonnaamet keelustas Pärnu vallikraavis vähipüügi
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
29. juuni 2018, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ometi teatas keskkonnaamet, et 2. juulist väljastatavad vähipüügiload ei leia kasutust reas veekogudes, teiste hulgas Pärnu jõega ühenduses vanas vallikraavis.
Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko kinnitas, et tegu pole nalja ega eksitusega.
“Seda keeldu kordame juba teist aastat, kuna 2016. aastal saadi Pärnu vallikraavist kätte signaalvähk, kes on Eestis agressiivne võõrliik, meie jõevähi konkurent ja ühtlasi vähikatku kandja. Selle vähi püüdmine on meil rangelt keelatud,” toonitas Rakko.
Meie loodusesse tunginud võõrvähkide püüdmist keelatakse, sest keskkonnakaitsjad ei ole veendunud, et vähke ei asustata mujale veekogudesse, näiteks kodutiiki või akvaariumi, kus võõraid vähiliike mitteteaduslikel eesmärkidel pidada on samuti keelatud.
“Pealegi ei ole me kindlad, et püüdjad oskavad eristada jõevähki signaalvähist või muudest invassiivsetest võõliikidest, nagu näiteks ogapõskvähk, kes avastati Pärnu jõest 2017. aastal,” tähendas Rakko.
Nii ogapõsk-, signaal- kui Narva jões avastatud kolmas võõras tulnukas – marmorvähk on väliselt üsna jõevähi sarnased. Kahjuks on nad jõevähist agressiivsemad paljunema ja võimelised kandma jõevähi asurkonda laastava vähikatku tekitajaid ise haigestumata.
Vähipüügiluba saab esmapäevast, 2. juulist taotleda veebikeskkonnas ja enamikus keskkonnaameti kontorites. Täpse teabe taotluste esitamise kohta leiab ameti kodulehelt. Jõevähki tohib püüda 1.–31. augustini veekogudes, kus vähipüük on sel ajavahemikul lubatud.