Pärnumaa teedel seikleb kaks Nipernaadit

Lavastaja Peep Maasik (vasakul) ­tutvustamas meeskonnale mänguplatsi Linnamehe puhkekeskuse õuel. Foto: Urmas Luik

Tori vallas Pärnu–Rakvere maantee lähistel ilmub Kuiaru külavaheteed pidi Linnamehe puhkekeskuse tiigikaldale veider mehike, pigem inetu kui ilus.

Peakatet nimetissõrmega kuklasse lükates keksib ta juskui alp harakas, lausub kõrkjate ­vahelt paistvat kena elamist nähes poolkuuldavalt: “Heh-hee!” ja sätib siis sammud sinnapoole. See mees on Pääru Oja, kes talviti toimetab ja töötab Eesti draamateatris. Tänavu varakevadel, kui jää jõgedelt-järvedelt murdus ja kelmikas päike lund hakkas ­sulatama, tehti talle ettepanek hakata suvel Toomas Niper­naadiks. Oja võttis pakkumise pikemalt mõtlemata vastu.

Pärnu vabakooli kirjandusõpetaja Ott Kilusk otsis samal ajal maast laeni tihedalt raa­matuid täis koduriiuleilt välja ­August Gailiti neli 90 aasta tagust novelli, pistis need kohvrisse, sõitis üheksandikega kooli­lõpureisile Türki ja öösiti muudkui kirjutas. Dramatiseeringut tegi ta Viljandi kultuuriakadeemias õppiva noore lavastaja Peep Maasiku palvel, sest ­Maasiku olid tema eelmiste suve­lavastuste kangelaste, Tom Sawyeri ja Sakala vanema Lembitu järel ära võlunud just Gailiti armastusest pulbitsevad või selle järele janunevad tegelased.