Jens Bunge – päeval pastor, öösel džässmuusik

Jens ­Bunget võlus suupilli juures selle loomulik kõla. Foto: Erakogu

Tänavusel suupillifestivalil Harmonica esineb iseõppinud Saksa džässisuupillivirtuoos Jens Bunge, kes päevasel ajal õpetab religiooni ja eetikat ning õhtuti pühendub hoopis muusikale kui oma kirele.

Kuidas suupillimänguga pihta hakkasite?

Suupilli mängis mu isa. Ma ei kuulnud teda küll kunagi mängimas, aga leidsin pilli riiulilt. Ja ma olin siis ehk 11 aastat vana ja pärast nädalat esitasin juba Saksa poplugusid. Mulle ­väga meeldis mängida ja sama aasta jõuludeks sain uue suupilli, kuna isa oma oli väga vana: ta mängis seda, kui noor oli, võib-olla 1950ndatel. Alustasin diatoonilise suupilliga, kus mängitakse ainult akorde. Veidi enne kooli lõpetamist, kui ma olin 18, kuulsin Stevie Wonderit esitamas lugu “Isn’t She Lovely” kromaatilise suupilliga, millega saab mängida individuaalseid noote, mitte akorde, ja muuta häälestust. See on keerulisem ja läks paar aastat, enne kui suutsin sellega korralikult mängida.