Kuidas eelmise iseseisvuse ajal Pärnumaal võidupüha tähistati

Võidutule kohaleviijad Kaitseliidu Pärnumaa maleva mootorratturid. Aasta on kas 1934 või 1935. Foto: Olaf Esna erakogu

Vabadussõjaaegse Eesti 3. diviisi ülema kindralmajor Ernst Põdderi 1919. aasta 23. juunil kell 10 omakäeliselt kirja pandud päevakäsku täht-tähelt järgides peaks võidupüha tähistamine ­olema Pärnu- ja Viljandimaa ettevõtmine, mida ülejäänud maakonnad on matkima hakanud.

Päevakäsk on järgmine: “Pärnu, Viljandi maakonna Kaitseliidu ülematele, ärakiri linnapeale ja maakonna valitsuse esimeestele /.../ Palun korraldusi teha, et saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakondades saaks lippe välja pandud ning kohalistes garnisonides sõjaväe paraade toime pandud. Divülem Põdder.” (Eesti Vabadussõda II, Tln 1939, lk 177)

Põdderi päevakäsku tuletati uuesti meelde 1934. ja õige suurejooneliselt juba 1936. aastal. Võidupüha tähistamiseks moodustati kõigis linnades, maakondades ja valdades vastavad komisjonid ja planeeriti sellele päevale asjakohased üritused. Loomulikult kasutati juhust ja ühitati sellega muidki ettevõtmisi, et lüüa kaks kärbest ühe hoobiga.