/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
/nginx/o/2018/07/03/7933247t1hefd2.jpg)
Purjetamine polnud toona vaid puhas rõõm ja romantika. Laevade ja meremeeste lood on täis kannatusi, otsinguid ning asjatuid püüdlusi.
Pärnu muuseumi direktoril valmis raamat Pärnus ja Liivi rannas ehitatud puulaevadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homme esitleb autor Aldur Vunk oma uut raamatut „Puust laevad ja rauast mehed. Pärnu ja Liivi ranna purjelaevad“ Pärnu jahtklubis.
Kaante vahele sai esinduslik kogu fotosid, jooniseid ja lugusid Pärnus ja Liivi rannas aastatel 1845-1930 ehitatud puulaevadest. Samuti alustest, mis on ehitatud mujal Euroopas või isegi teisel pool Atlandit, kuid on kuulunud Pärnumaa meestele või ettevõtetele.
Purjelaevad ja looduse stiihiaga silmitsi seismine vormisid raudseid meremehi, sest purjetamine polnud toona sugugi vaid puhas rõõm ja romantika. Laevade ja meremeeste lood on täis kannatusi, otsinguid ning asjatuid püüdlusi.
Kaubalaevade ehitamine sai Eestis suurema hoo sisse just Pärnumaal, kui välismaiste meistrite tööpõld Harderi laevatehases lõppes ja talupojad algatuse enda kätte võtsid.
Randlaste laeva ehitus kasutas kohalikku puitu ja ajutistele ehitusplatsidele omaseid töövõtteid, tulemuseks olid aga vastupidavad, hästi juhitavad ja ilusad laevad.