Mustikas teeb huuled siniseks kogu metsarahval

Foto: Karl Adami

Kuidas ära tunda äsja mustika­korjelt tulnud inimene? Eks ikka lillakassiniste näppude-huulte järgi. Juulis ongi mu käed pea iga päev seda värvi, sest tahes-tahtmata ei suuda ma vastu panna ahvatlevatele sinipõsksetele marjadele, mis mind käikude ajal saadavad.

Harilik mustikas kasvab rabaservades ja männimetsades. Happelise metsahuumusega kohastunud taimena eelistab harilik mustikas poolvarjulist niisket kasvukohta ega talu otsest päikest. Mustikas on võimeline kasvama nii rabamättal kui kuivades palumetsades, sest mustikataim on sümbioosis mükoriisaga.

Erinevalt näiteks pohlast on mustikas heitlehine kääbuspõõsas, mis heidab oma lehed sügisel, kui kasedki vammuse seljast viskavad. Mai keskpaigast alates võõpab mustikataim metsaaluseid heleroheliseks. Koos lehtedega ilmuvad nähtavale punakasroosad õiedki, mida võib soovi korral samuti põske pista. Need õied on varaste öökülmade vastu väga tundlikud – avanenud õied hävivad juba kolme külmakraadi juures. Valmivad viljad ei suhtu hästi põudagi, siis varisevad paljud viljaalgmed maha.