Lauri Tabri: Mis on Eesti 200 ja kuidas neisse suhtuda?

Lauri Tabri
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti 200 eestvedajad Kristina Kallas ja Priit Alamäe Postimehe stuudios.
Eesti 200 eestvedajad Kristina Kallas ja Priit Alamäe Postimehe stuudios. Foto: Erik Prozes / Postimees

Filosoofiatudeng ja poliitikahuviline ­Lauri Tabri võttis ette Eesti poliitmaastiku uue ja praegust poliitilist süsteemi kritiseerinud liikumise Eesti 200 manifesti ning uuris, kas praegu veel mõttekaaslaste ühenduse tasemel tegutsevatest ­aktivistidest võiks saada erakond.

Eesti 200 on äsja loodud poliitiline liikumine, kandes põhisõnumit, et meil on praegu vaja lahendada probleeme, mis otseselt ei mõjuta nüüdse põlvkonna heaolu, küll aga ulatuvad tulevaste põlvedeni. See seisukoht sisaldab varjatud kujul väidet, et praeguse valitsuskorra esindajad ei tee küllalt tegusid, mis viiksid lahendusteni. Liikumise eestkõne­leja Kristina Kallas on öelnud, et niisuguste tulevikumurede lahendamisele ei kipu parteid valimiskampaaniaid üles ehitama, kuna see pole populaarne. Edu toob ikka pensionitõusu lubamine. Seda ­silmas pidades tuleb vahemärkusena tunnistada: inimesed, kes oma võimu ja vastutuse valimistel poliitikutele delegeerivad, ei tee seda alati ratsionaalselt ega kaalutletult.

MTÜst Eesti 200 võib märtsikuisteks valimisteks välja kasvada erakond. Kõik oleneb rahva toetusest. Lauri Tabri

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles