Kuumi rannailmu on sel suvel vahelduva eduga, kuid ei tasu unustada, et päike võtab läbi pilvedegi. Usinate päevitajate kahjuks on teadmine, et mõõdukat ja ohutut peesitamist ei ole olemas. “Lihtsalt väljas liikudes saame kätte vajaliku D-vitamiini ja niigi tugeva ultraviolettkiirguse,” tõdes dermatoloog Tiina Toomson.
Päikesenautlejad, ärge unustage tervist!
Parim viis põletust ja päikesepistet ennetada on eelkõige keskpäevaseid kiiri vältida ja varju hoida. Abistavad veel katvad ja avarad riided, peakate ja prillid. Toomson lisas, et kui vaid kümme minutitki katvate riieteta päikese käes viibida, peab kasutama kaitsekreemi. Terviseamet tuletab meelde, et vaid hommikul päikesekreemi määrimine siiski ei hoia ära piste saamist. Kaitsevahendit tuleb kehale kanda regulaarselt ja küllaldases koguses.
Naha struktuur muutub ning kaitsebarjäär kahjustub: nahk muutub kuivemaks ja võib hakata sügelema. Tiina Toomson
“Päevitamine kiirendab naha vananemisprotsessi,” seletas Toomson. Samuti muutub nahk liigse päevitamise tagajärjel ebaühtlaseks: tekivad nii tumedamad pigmendilaigud kui tilgakujuline pigmendikadu. Viimast eriti säärtel. Laienevad veresooned ja verevalumid tekivad kergemini. “Naha struktuur muutub ning kaitsebarjäär kahjustub: nahk muutub kuivemaks ja võib hakata sügelema,” kõneles Toomson. Ülepäevitamisest võivad märku anda päikesekiirgusega seotud ägedad ja kroonilised nahalööbed. Kiirgus võib hakata tekitama isegi rakumuutusi, mis toovad kaasa vähieelsed seisundid ja nahavähi.
Poeriiuleil pakutakse päikesekaitsevahendeid tohutult palju. Millist küll valida? Looduslikest toorainetest kosmeetika tootja Kaire Miiteri meelest on oluline hoolikalt lugeda toote koostist. Kui on soov otsustada loodusliku vahendi kasuks, siis nii Miiter ise kui tema kliendid on proovinud, et naha kaitseks, niisutuseks ja päevituse kauemaks püsimiseks on hea kombinatsioon Magrada porgandikehaõli looduspoest soetatud kaitsekreemiga. Kehaõli koostisosal porgandiseemneõlil on päikesekaitseefekt, kusjuures kaitsefaktor (SPF) jääb 38–40 vahele.
Ega tavapoe kreemidki keha mürgita, kui valida õige toode. Turvaline on kasutada vahendeid, mis sisaldavad mineraalseid päikesekaitset pakkuvaid aineid nagu tsink- ja titaaniumoksiid. “Need ei imendu organismi läbi naha ega kujuta keskkonnale ohtu,” märkis Toomson.
Silmigi tuleb lõõmava päikese eest hoida. Kindlasti on vaja kanda UV-kaitsega päikeseprille. Instrumentariumi optometrist Elisa Männe nentis, et tihti ostetakse toidupoodidest odavaid päikeseprille, millel enamikul ei ole kaitseefekti, isegi kui silt seda lubab. Prillipoest ostes võib aga kindel olla informatsiooni õigsuses.
Päikesevalgus teeb pupillid suureks ja kahjustab silmapõhja. Veel halvem kui päikeseprillideta olla on UV-kaitseta prille kanda. Päikeseprille on soovituslik kanda pilviselgi päeval. “Olen rannas näinud, et beebidele ei kiputa päikeseprille ette panema, kuigi nendegi silmad vajavad kaitset,” tõdes Männe.
Tervist peab päikesevanni võttes hellalt hoidma, nahk ja silmad ei ole keha ainukesed õrnad kohad. Terviseamet paneb inimestele südamele, et alkoholi ja kohviga ei tasu kuumal päeval liialdada, sest need suurendavad vedelikukadu. Parim jook on vesi, eriti gaasita mineraalvesi. Juua tuleb kaks kuni neli klaasi vedelikku tunnis.
Kuidas tunda ära kuumarabandus?
Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui keha temperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ja organism ei suuda ise maha jahtuda. Kehatemperatuur võib 10–15 minutiga tõusta 41 kraadini või kõrgemalegi. Kuumarabandus võib põhjustada surma või püsiva puude, kui kiiresti esmaabi ei osutata.
Sümptomid:
- kõrge kehatemperatuur (üle 39 °C),
- punane, kuum ja kuiv nahk (higistamine on peatunud),
- pulsisageduse kiirenemine,
- tuikav peavalu,
- peapööritus,
- iiveldus,
- meeltesegadus,
- teadvusetus.
Kui kuumarabanduse nähud ilmnevad, võib olla tegemist eluohtliku olukorraga, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Kiirabi peab kutsuma kohe. Abi saabumiseni tuleb kuumarabanduse ohver toimetada jahedasse varjulisse paika ja jahutada teda kiiresti. Näiteks paigutada inimene jaheda duši alla, niisutada märgade rättidega või lehvitada jahedamat õhku. Aeg-ajalt tuleb mõõta ohvri kehatemperatuuri ja jätkata jahutamist, kuni see langeb vähemalt 39 kraadini.
Andmed: terviseamet