Praod korstna külgedel, kivide vahelt pressiv pigi ja lagunev korstnapits – kindlad märgid sellest, et korsten vajab renoveerimist. Mõistlik inimene laseb korstnatohtri tossutoru kallale just suvel, kui õues soe ja küttekollet pole tarvis iga päev kasutada.
Kui juba korstna välispinnal nimetatud kahjustused silma hakkavad, võib kindel olla, et seestpoolt näeb see veel hullem välja. Sest kui kala hakkab mädanema peast, siis korsten hakkab lagunema seest. Seda, nagu märkis korstende renoveerija, pottsepp ja päästeteenistuja Kaido Tamm, põlemisgaaside jahtumisest tekkinud kondensatsioonivee mõjul.
“Kondensvesi sadestub korstna sisepinnale ja söövitab aegamööda läbi eelkõige vuugid ning muudab tellised praguliseks,” täpsustas Tamm. Teisisõnu: korsten muutub hõredamaks ja selle kivide vahelt hakkab imbuma põlemisgaaside jääke.
Hügieen on esmatähtis
Kaks korda päevas hammaste harjamine ei pruugi ära hoida kaariese teket. Samamoodi ei tarvitse kaks korda aastas, kütteperioodi algul ja lõpul korstna puhastamine välistada tahmapõlengut.
Kümneid korstnaid seest ja väljast uurinud ja renoveerinud Tamme sõnutsi on paljud korstnad õnnetus seisus just sel põhjusel, et neid pole küllaldaselt puhastatud. See “küllaldaselt” sõltub aga juba kütteseadmest ja kütmise sagedusest.
Hoopis hulluks pöörab asi Tamme väitel siis, kui korteri renoveerimise käigus otsustatakse vana küttekeha lammutada, uus algsest asukohast eemale ehitada ja ühendada see ventilatsioonilõõri suvalisse kohta.
Tüüpiline, ent kulukas viga on seegi, et kas teadmatusest või kokkuhoiust lähtudes lastakse renoveerida vaid korstna katusest välja ulatuv osa ehk korstnapits, mis jääb siis troonima tuleohtlikule, pigitunud ja hõredale korstnamüüritisele. Viimasena mainitu renoveerimisel tuleb aga lammutada ja uuesti laduda korstnapitski, mille eest inimene on juba korra maksnud.
Eri korstnad, ise nõksud
Nagu hooldamise puhul tuleb lähtuda korstna kasutamise intensiivsusest ja ühtset valemit pole, peab renoveerimiselgi silmas pidama konkreetset kütteseadet, korstent ja kasutatavat küttematerjali.
Tahke kütte puhul, nagu näiteks puit või brikett, on Tamme jutu järgi kõige mõttekam renoveerida korsten seguga. “Korstnalõõri renoveerimiseks mõeldud segu on spetsiaalne, tule- ja tahmapõlengukindel toode, millega kaetakse suitsulõõri sisemine pind ja mis võimaldab taastada ka kõveraid ja sopilisi lõõre,” selgitas Tamm. Selliselt uuendatud korsten peab tema kinnitusel vastu üsna kaua, isegi üle kümne aasta.
Gaas- ja vedelkütte puhul on ainuvõimalik renoveerida metallist suitsutoruga. Seda sellepärast, et niisugustele kütteseadmetele on iseloomulik madal põlemisgaaside väljundtemperatuur, millega kaasneb rohke kondensatsioonivesi, mis kütteliigist sõltuvalt on happeline ja sööbiva toimega. “Telliskorstent peab selliste tingimuste eest kaitsma spetsiaalse, happe- ja kondensaadikindla suitsulõõri sisetoruga,” ei leidu Tamme sõnutsi siin muud võimalust.
Juhul, kui vedel- või gaaskütusekatla kõrval on soov majja jätta puudega köetav kamin, tuleb kummagi küttekeha puhul kasutada oma korstnalõõri.
Kuni 100 eurot meeter
Renoveeritava lõõri hind sõltub lõõri ristlõikest ja objekti keerukusest. Eestis on enam levinud kolm korstna siselõõri mõõtu: kahe kivi (27 x 27 sentimeetrit), ühe kivi (14 x 27 sentimeetrit) ja poole kivi (14 x 14 sentimeetrit) lõõriga korstnad. Põhiline hinnamoodustaja on aga segu, 20kilone segukott maksab 61 eurot.
Hinnavahemik sõltub igast lõõrist eraldi, arvestada tuleb aga suurusjärgus meeter = 50–100 eurot, hind sisaldab nii materjali maksumust kui töötasu.
Üldjuhul kulub Tamme sõnutsi ühe lõõri renoveerimiseks üks päev. See protseduur ei tekita rohkem segadust kui tavapärane küttesüsteemi puhastamine. Seega pole karta, et kogu elamine saab tahma ja poolikuid telliskive täis.
Moes on moodulkorsten
Uute, alles ehitatavate majade puhul oleks Tamme soovitusel aga kõige otstarbekam paigaldada kohe tänapäevastele nõudmistele vastav moodulkorsten, mis koosneb hõlpsalt ja kiiresti paigaldavatest ühe- kuni kolmekihilistest korstnasüsteemi plokkidest.
Selliste korstende suitsulõõri ümar ristlõige töötab ideaalselt ja põlemisgaaside väljumisel takistus peaaegu puudub.
“Ka on moodulkorstna lõõri siseseinad tunduvalt siledamad ning suitsulõõri elementide liitekohad minimaalsed, seega on suitsulõõri tahmumine oluliselt väiksem ja puhastamine samal ajal palju kergem,” kiitis Tamm.
Tänu moodulkorstende heale soojusisolatsioonile on põlemisgaaside jahtuminegi korstnas väiksem, nii tekib harilikust märksa vähem kondensaati. See omakorda tähendab, et niipea pole vaja korstna renoveerijat otsida.