Pabulaindeks: kitsi leidub üleliia, põtru jagub, karud on kadunud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuigi põtru kohtab metsas harva, vii-tab pabula­indeks, et neid jagub Pärnumaale küll ja veel. Konkreetne isend sattus fotograafi objektiivi ette Tõstamaa kandis.
Kuigi põtru kohtab metsas harva, vii-tab pabula­indeks, et neid jagub Pärnumaale küll ja veel. Konkreetne isend sattus fotograafi objektiivi ette Tõstamaa kandis. Foto: Mailiis Ollino

Pabulaindeks on üks täpsemaid meetodeid hirvlaste arvukuse määramisel, seletas keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja. Selle meetodiga võetakse ette konkreetne maalapp, otsitakse see põhjalikult läbi ja loetakse kokku sealsed pabulahunnikud. Sellest tore sõna: pabulaindeks.

Veeroja selgitas, et hirvlased toodavad pabulaid nagu tehases – kindla süsteemi järgi. Näiteks ­tekitab põder ööpäevas 14–15 pabulahunnikut. “Hunnikute arvu põhjal saab välja arvutada isendite asustustiheduse,” sõnas spet­sialist.

Pabulaseire põhjal on keeru­line maakondade kohta eraldi ­järeldusi teha, sest vaatlusplatse pole ühes piirkonnas palju. Pärnumaal on vaatlusplatse seitse, ent kogu riigis on neid kokku­võttes piisavalt.

Tagasi üles