Hullumeelne ja lõbus BodyAttack vallutab Eestit

Intensiivne BodyAttacki rühmatreening koosneb suures osas erinevatest hüpetest ja jooksmisest, mille ajal on kogu aeg töös mõlemad jalad ja käed. Foto: Urmas Luik

Kui läbite joostes kümme kilomeetrit suurema vaevata ja soovite proovida midagi veidi raskemat, siis on õige aeg osaleda rühmatreeningus BodyAttack, mida saab Eestis harrastada alles kolmandat kuud.

Tallinna ja Tartu klubide kõrval võttis esimese Pärnu spordiklubina BodyAttacki treeningplaani Tervise Paradiisi spordiklubi, kus hakkab treeninguid juhendama Annett Mäe. Koos temaga tutvustas Uus-Meremaalt LesMillsi treeningsaalidest pärit programmi läinud nädalal teinegi treener Gerly Treial.

Keha pannakse proovile

BodyAttack on erinevatest spordialadest inspireeritud intervalltreening lõbusa popmuusika saatel, milles vahelduvad intensiivsed liigutused lihtsate liikumistega. Väidetavalt on pärast tunnist trenni tunne, nagu oleksid läbinud kiires tempos joostes kümme kilomeetrit.

BodyAttack parandab vastupidavust ja üldfüüsilist vormi. Peale selle põletab palju kaloreid, vormib kiiresti keha ja parandab südame ning kopsude tööd.

Tervise Paradiisi näidistreeningusse kogunes kümmekond julget, neist koos minuga koguni kaks meesterahvast, mille peale hõikas Mäe enne treeningut rahulolevalt: „Jess!“

Kuigi BodyAttack peaks sobima kõigile, võib-olla rohkem meestelegi, on Treiali kinnitusel Eesti spordisaalides jätkuvalt ülekaalus naised. „Eestis valitseb ju arusaam, et meeste koht on jõusaalis ja naiste koht aeroobikasaalis,“ märkis Treial.

„BodyAttacki peetakse aeroobikaks, kuid see pole nii,“ lisas Mäe. „Tegu on treeninguga, mis parandab üheaegselt nii kiirust, tugevust kui vastupidavust.“

BodyAttack algab intensiivse soojendusega: esmalt kõrvaleasted, käed aktiivselt kaasa liikumas, seejärel käed-jalad kokku ja ette-taha astumine koos põlvetõstetega. Käed ja jalad on kogu aeg korraga liikumises.

Tegelikult tegime soojenduses enamiku põhiliigutustest ära ja edasi suurenes ainult intensiivsus ning liigutuste arv. Lisandusid põlvetõstejooks, kätekõverdused ja lõpus kõhulihaste harjutused.

Treenerite kinnitusel saab BodyAttacki teha kahte moodi: tehes kõike kaasa või veidi kergemini. Kui vahepeal joosta ei jõua, võib ka rahulikumalt kõndida, ja kui kõiki liigutusi täisintensiivsusega kaasa teha ei jaksa, näitasid treenerid kergemaid liigutusi, et pulssi aeglustada.

„BodyAttack on väga lõbus treening ja kõige olulisem on, et keegi enne lõppu saalist minema ei jookseks!“ teatas Mäe.

Esimesed 20 minutit läksid pausita, pärast seda lubasid treenerid veepudeli järele haarata. Tegelikult ei olnudki olukord väga hull, trenni raskusaste oli minu hinnangul võrreldav näiteks squash’iga.

Siis pandi aga pirn. Peale selle, et saalis tuli hüpata, astuda, vehkida ja joosta, järgnesid kätekõverdused. Rohkem kui 100 pumpa viie minuti jooksul. Algul kitsaste kätega triitsepsile, millele järgnesid laia haardega tavalised kätekõverdused. Et me saalis päris ära ei sureks, vaheldusid kätekõverdused tavalises toenglamangus seismisega, mille ajal tuli lihtsalt käsi ja jalgu maast lahti tõsta. Harjutuse ajal tõusis tempo.

Lõpp läks nagu lepase reega

Kui see oli tehtud, järgnes saalis ringiratast jooksmine, kus pidid korraga liikuma nii käed kui jalad, vahele põlvetõstejooks ja hüüded. Peale selle liigutused Ameerika jalgpallist, näiteks maast palli haaramine ja seejärel viskamine.

Kogu trenni vaid kõrvalt vaadanud toimetuse fotograaf Urmas Luik astus vahepeal minu juurde ja ütles vaikse häälega, et oleme kõik hullud. Kuuldes, et hullus kestab veel pool tundi, on fotograaf päris jahmunud.

Pärast poolt tundi saabus ilmselgelt BodyAttacki raskeim osa. Treenerid kerisid järjest tempot peale ja mul hakkas tõesti korra küljes pistma. Väike paus ja sügav sisse-välja hingamine aitasid hädast üle. Paar neidu aga ei pidanud vastu ja lahkus.

Umbes 40. minutist hakkas trenni tempo langema ja lõpp polnudki enam nii õudne. Treening lõppes kõhulihaste harjutuste ja painutusega.

Ma ei oska ütelda, kas pärast treeningut oli tunne, nagu oleks kümme kilomeetrit jooksnud, sest ma ei ole seda juba väga ammu teinud. Küll ütles treener Gerly Treial, et pärast BodyAttacki harrastamist on tal igasugune jooksuisu kadunud.

LesMillsi kodulehe teatel sobib BodyAttack igas vanuses spordisõbrale, kuid arvestada võiks, et tegu on üsna intensiivse trenniga.